Lavastus uurib, kust jookseb piir ainulaadse ja universaalse vahel ning küsib, kas inimese lugu on võimalik näost välja lugeda või sõltub see paratamatult sellest, kas väljas on valge või on päike juba loojunud. 

“Aeg-ajalt – tõtt-öelda üsna tihti – kuulutatakse, et kohe saabub raamatupoodidesse mõne kuulsa või vähemalt kummalise inimese elust kõnelev teos. On neid, kes oma loo ise kirja panevad, ja neid, kelle elu paneb kirja keegi teine. On neid, kes jälgivad pingsalt, millise pildi raamat elatud elust maalib, aga neidki, kes peavad iseenda eluloo lugemiseks raamatu soetama nagu kõik teised huvilised. Ja muidugi ka inimesi, kelle elulugu ilmub alles siis, kui nende enda elu lugu on lõppenud. Kirjandusteadlane ja elulugude uurija Rutt Hinrikus on aga öelnud, et jutt on jutt, elu on elu,” sõnasid autorid Kairi Mändla, Jan Teevet ja Oliver Issak.

Teevet tõi välja, et kui raamatukogus inimeste biograafiaid lehitseda, saab kiiresti selgeks, et inimese eluloo pikkus on keskmiselt umbes 350 lehekülge. “On seda palju või vähe? Entsüklopeediad on üldiselt napimadki ja kui inimene lõpuks kaob, näib piisavat vaid kahest aastaarvust,” mõtiskles ta.

“Ühe elu kohta ei saagi vast kõike ära rääkida, aga küsida saab küll kõike,” lisas Issak.

Autorid ja esitajad Oliver Issak, Kairi Mändla ja Jan Teevet, helikujundaja Markus Palo.