Kui surnu testament oli ette loetud, sai lesk teada, et tema kadunud mees oli jätnud suurema osa pärandusest ühele teisele naisele!

Raevunult tormas ta muutma hauasambal olevat kirja.

“Kahju, aga ma ei saa enam midagi muuta,” vastas kiviraidur käsi laiutades. “Ma juba raiusin kivile “Puhka rahus!””

“Hästi,” muigas lesk süngelt, “aga lisage ainult juurde: “Kuni me jälle kohtume!!!””