Riigikogu EKRE fraktsiooni liikmed esitasid peaminister Kristen Michalile (Reformierakond) arupärimise seoses riigieelarve puudujäägi suurenemise ja riigirahanduse jätkusuutlikkusega.
Rahandusministeeriumi 2026. aasta kevadise majandusprognoosi põhjal on Eesti riigirahanduse seis lähiaastatel selgelt pingeline. Prognoosist nähtub, et eelarvepuudujääk suureneb võrreldes 2025. aastaga ning selle peamisteks põhjusteks on investeeringute ja toetuste kasv.
Prognoosi kohaselt ulatub tänavune eelarvepuudujääk ligikaudu 4,3 protsendini SKPst, mis on juba eelarvereeglite piiri lähedal. Järgmisel aastal on reaalne oht ületada 4,5 protsendi piiri, kuna valitsussektori investeeringud püsivad väga kõrgel tasemel. Samuti näeb prognoos ette, et riigivõlg kasvab ligikaudu 24 protsendilt SKPst kuni 40 protsendini aastaks 2030, samal ajal kui maksutulu hakkab vähenema.
Selline areng tähendab olukorda, kus riigi kulud kasvavad, tulubaas väheneb ning võlakoormus suureneb, mis seab kahtluse alla eelarvepoliitika jätkusuutlikkuse ning ka riigi võime reageerida võimalikele kriisidele.
Sellest tulenevalt paluti peaministril vastata järgmistele küsimustele:
-Kuidas hindate olukorda, kus majanduskasv on saavutatud eelarvepuudujäägi suurenemise hinnaga – kas see on Teie hinnangul jätkusuutlik?
-Milline on valitsuse konkreetne plaan vähendada eelarvepuudujääki olukorras, kus majanduskasv ise sõltub valitsussektori investeeringutest?
-Millised konkreetsed meetmed on valitsusel olemas, et vältida 4,5% SKPst defitsiidi piiri ületamist olukorras, kus valitsussektori investeeringud püsivad prognoosi kohaselt tipptasemel?
-Milline on valitsuse konkreetne plaan pidurdada riigivõla kasvu olukorras, kus prognoosi järgi suureneb see lähiaastatel ligi 40 protsendini SKPst?
-Kuidas mõjutab vähene fiskaalruum Eesti võimet reageerida võimalikele uutele kriisidele, arvestades, et prognoosi kohaselt liigub eelarve juba praegu reeglite piiril?
-Kas Te peate õigeks eelarvepoliitikat, kus majanduskasvu toetatakse suurenenud kulutuste ja laenuraha arvelt, kuid samal ajal ei ole selget plaani eelarve tasakaalu taastamiseks?
-Kuidas põhjendate vastuolu, kus riik sekkub majandusse ulatuslikult läbi kulutuste ja maksupoliitika, kuid keeldub samal ajal leevendamast hinnasurvet inimestele näiteks ajutiste maksumeetmete kaudu?
Arupärimise andis üle Evelin Poolamets.