Riigikogu saadik Evelin Poolamets (EKRE) esitas taristuminister Kuldar Leisile arupärimise Rail Balticu projekti raames Eestisse kavandatud 12 kohaliku peatuse asukohtade ja toimimise kohta.
Evelin Poolamets kritiseeris teravalt seda, et mitmed peatused on planeeritud suurtest asulatest kaugele, sealhulgas sohu või metsaalale, kus puudub asustus, teed ja ühistransport.
Poolamets tõi välja, et Häädemeeste peatus asub ligikaudu 15 kilomeetrit Häädemeeste alevikust eemal metsaalal. Rail Baltic Estonia vanemprojektijuht Rauno Lee on avalikult kinnitanud, et peatuste toimimapanek, ligipääsuteede rajamine, transpordiühenduste loomine ja ümbruse arendamine jääb suuresti kohalike omavalitsuste kanda.
„Kui kõik kulud on peatuste juures kärbitud, siis kas on üldse võimalik seda peatust seal metsas tuvastada?“ küsis Poolamets. Ta soovis ministrilt teada saada, milliseid toetusi on plaanis anda omavalitsustele, kelle territooriumile peatused rajatakse, kui palju on analüüsitud võimalikku reisijate arvu nendes kaugemates peatustes (sh Häädemeeste ja Kaisma) ning kuidas omavalitsused peaksid käituma.
Poolamets viitas, et omavalitsusi võidakse meelitada jutuga, et Rail Baltic toob sinna elanikke ja arendusi. „Me oleme praegugi näinud mahajäetud asulaid, kus raudteeühendus enam ei toimi,“ märkis ta.
Saadik rõhutas, et tegemist on järjekordse saagaga Rail Balticu projektis, eriti arvestades, et Läti ei ole Eesti suunal mingeid investeeringuid teinud.
Rail Balticu projekti kohalike peatuste planeerimine on juba varem tekitanud kriitikat, kuna mitmed peatused paiknevad elanikkonnast kaugel ja nende rajamine ning ülalpidamine võib jääda kohalike omavalitsuste õlgadele, kellel selleks sageli vahendeid ei ole.
Pärast Rail Balticu arutelu esines Evelin Poolamets ka kokkuvõtva kõnega. Ta nimetas projekti üheks suureks huumoriprojektiks ning süüdistas valitsust selles, et Rail Baltic on kujunenud kontrolli alt väljunud rahapesu megaprojektiks, millele kulutatakse maksumaksja raha ilma selge majandusliku või praktilise otstarbeta.
Poolamets tõdes, et avalikkusele müüdi Rail Baltic algselt kui Eesti tuleviku sümbolit – kiiret ühendust Euroopaga, majanduskasvu ja arengut. Tegelikkus on tema hinnangul vastupidine. „Mida rohkem me sellesse projekti süveneme, seda rohkem kerkib küsimus, kas see on ikka läbi mõeldud riiklik investeering või hoopis kontrolli alt väljunud rahapesu megaprojekt,“ ütles ta.
Saadik kritiseeris valitsust lubaduste rikkumise pärast. Alguses räägiti, et Euroopa Liit maksab suure osa kinni, nüüd selgub, et Eesti peab panema miljardeid eurosid oma taskust. „Raha on puudu vähemalt 1,2 miljardit. Valitsus ei tea, kust see raha tuleb, aga ikkagi tehakse!“ lausus Poolamets.
Ta irooniseeris 12 kohaliku peatuse üle, mis paiknevad sageli metsa sees või suurtest asulatest kaugel. „Kiirraudtee 12 peatusega iga 17 kilomeetri tagant – ja seal hakkavad kiiresti vurama rongid. On ju huumor?!“ küsis ta. Poolamets viitas ka Lätile, kus projekti edenemine on veelgi ebakindlam ning sealsetel ametnikel on ausam hoiak: nad ei plaani Eesti suunal ehitada.
Poolamets rõhutas, et riigieelarve on miinuses, teed lagunevad, neljarealisi maanteid ei ehitata ning Tallinnast Pärnusse sõitmine on omaette tsirkus. Samal ajal jätkatakse Rail Balticu kallal. „Meie teed lagunevad, inimesed saavad surma, sinna ei jätku raha, aga mingise jaburasse Rail Balticusse seda jagub,“ ütles ta. „See ei ole tõsine tegevus, mida tehakse. Lihtsalt laristatakse maksumaksja raha.“
Rail Balticu projekt on jätkuvalt terava kriitika all maksumuse plahvatusliku kasvu, keskkonnamõjude ning majandusliku ja praktilise otstarbekuse puudumise tõttu.