Vabamüürlased on vandenõuanalüütikute lemmikud ja ka transvestiidimeedia kiidab neid ülevoolavalt, kui salaseltsi maine hakkab mõne kahtlaste kohtuasjade tõttu mutta vajuma. Levitatakse seisukohta, et tegu on heade heategijatega ning laimujuttudel ei ole mingit alust. Alust annavad ent vabamüürlust saatvad kohtuasjad, üks päris hirmus juhtum on parasviisi Prantsusmaal menetluses.
Kahekümne kahe inimese üle käib kohus jõhkrate kuritegude eest – alates raskete kehavigastuse tekitamisest ja kriminaalsest vandenõust kuni mõrvakatse ja mõrvani. Kõik need kuriteod pandi toime Pariisi eeslinnas Puteaux’s asuva vabamüürlaste looži eestvedamisel.
Vähemalt neli süüdistatavat on Athanori vabamüürlaste looži liikmed. Seitset süüdistatavat, sealhulgas endiseid luureagente, sõdureid ja ärimehi, ähvardab eluaegne vangistus. Teiste seas on kohtu all neli Prantsuse välisluureteenistuse DGSE ohvitseri, kolm politseinikku, kuus ettevõtte juhti, üks turvamees, üks arst ja üks insener, vahendab ajakirjandus.
Väidetavad juhid on Athanori vabamüürlased Jean-Luc Bagur, Frédéric Vaglio ja Daniel Beaulieu. Neid süüdistatakse 2018. aastal võidusõitja Laurent Pasquali mõrvas, samuti ärinõustaja ja ametiühinguaktivisti mõrvakatsetes, raskete kehavigastuste tekitamises ning kriminaalses tegevuses. Kõik need kuriteod pandi toime väidetavalt looži „maffiavõrgustiku“ poolt.
Juhtum sai alguse ebaõnnestunud palgamõrvast 2020. aasta juulis. Siis peeti kinni kaks Prantsuse langevarjurite rügemendi liiget relvadega ärinõustaja Marie-Hélène Dini kodu lähedal. Küsitlemisel ütlesid nad, et arvasid, et neile anti käsk tappa Dini Prantsuse riigi nimel, kuna too töötab väidetavalt Iisraeli luureagentuuri Mossad heaks.
Uurijad avastasid seose Baguriga, kes on Dini äri konkurent ning 69-aastane Athanori looži „austatud meister“ (venerable master). Uurijate sõnul palus Bagur oma vabamüürlasest vennal Vagliol korraldada rivaali kõrvaldamine tasu eest 70 000 eurot.
53-aastane ettevõtja Vaglio tegutses väidetavalt vahendajana „suure ülemuse“ ja palgamõrvarite rühma vahel, kes töötasid teise Athanori vabamüürlase – pensionil DGSI agendi Daniel Beaulieu – heaks.
Olulised faktid
Kohtuprotsess algas 30. märtsil 2026 Pariisi kriminaalkohus ja kestab eeldatavasti vähemalt 3 kuud. Kohtupingis on 22 süüdistatavat, vanuses 30–73 aastat. Enamikul neist pole varasemat kriminaalset minevikku, mis teeb juhtumi veelgi šokeerivamaks.
Seitse inimest, nende hulgas endised luureagendid, sõdurid ja ärimehed, võivad saada eluaegse vangistuse.
Loož Athanor oli väike – umbes 20 liiget, kellest vähemalt 4 on nüüd süüdistatavate hulgas. Loož on praeguseks suletud või tegevuse lõpetanud.
Peamine süüdistus: looži sees tegutses maffiavõrgustik, mis tellis vägivalda, rünnakuid, mõrvakatseid ja mõrvu ärivaidluste lahendamiseks.
Lisaks süüdistatakse neid võidusõitja Laurent Pasquali mõrvas 2018, vähemalt ühe ametiühinguaktivisti mõrvakatses, mitmetes rasketes kehavigastustes ja röövides.
Peategelased
Jean-Luc Bagur (69) – Athanori looži „austatud meister“ (venerable master), ärimees ja ärinõustaja. Väidetavalt peamine mõrvade tellija.
Frédéric Vaglio (53) – ettevõtja, vahendaja.
Daniel Beaulieu (72) – pensionil DGSI (siseluure) agent, väidetav palgamõrvarite organiseerija.
Sébastien Leroy – endine sõdur, Beaulieu „parem käsi“, kes on palju rääkinud ja teisi süüdistajaid „manipuleerimises“ süüdistanud.
Tegemist ei ole üksikjuhtumiga, lähiminevikust teame legendaarseid kohtuasju nagu P2 (Propaganda Due) – Itaalia, 1981. Propaganda Due oli ametlikult vabamüürlaste loož, kuid muutus 1970. aastate lõpus salajaseks „riigiks riigis“. Selle „austatud meister“ oli Licio Gelli. Loožis olid liikmed tuhanded Itaalia eliidi esindajad: ministrid, parlamendiliikmed, kohtunikud, armee- ja politseiülemad, luurejuhid, panganduseliit nt Silvio Berlusconi, ajakirjanikud ja maffia sidemed.
P2 vabamüürlaste sigaduste nimekiri on lõputu: poliitiline vandenõu, riigipöördekatse, „demokraatia destabiliseerimine“, korruptsioon, maksupettused, ebaseaduslikud relvatehingud, seos terroristlike rünnakutega, muude hulgas Bologna rongijaama pommiplahvatus 1980, Banco Ambrosiano pankroti ja paavsti panga Vatican Bank skandaal ja mõistagi mõrvad – tõeliseks hitiks kujunes „Jumala pankuri“ Roberto Calvi mõrv Londonis 1982.
Tagajärjed olid tuntavad, skandaal põhjustas 1981. aastal valitsuse kukkumise, avalikustati gängi liikmete nimekiri 963 nimega ja Itaalias võeti vastu vabamüürluse ohjeldamise eriseaduse, Anselmi seadus 1982. Kohtuasju tuli sellele hoolimata lisaks: Iside 2 (Trapani), samuti Itaalias, seda looži süüdistati maffia Cosa Nostra infiltreerimises 1990ndatel, tulemuseks ainus süüdimõistmine Anselmi seaduse alusel.
Seejärel maffia ja vabamüürluse juhtumid Calabrias ja Sitsiilias 2010–2020ndad, toimus parlamentaarne uurimine maffia ja vabamüürlaste vaheliste sidemete kohta, kuid süüdimõistmisi oli napilt.
Mõistagi ei laamenda salaseltslased ainult Itaalis ja Prantsusmaal, Belgias lõi laineid kohalike punabrigaadide juhtum – Belgiau Rosse Brigate / Cellules Communistes Combattantes ehk CCC, maakeelses Kommunistlikud Võitlusrakud, 1980 tegutsenud vasakäärmuslaste terroriorganisatsioon, mida juhtisid vabamüürlased.
CCC pani toime umbes 27 relvastatud rünnakut, sealhulgas: pommiplahvatused NATO, USA sõjaväe ja Belgia ettevõtete vastu. Rünnakud NATO torujuhtme vastu (1984–1985), pangaröövide seeria, mõistagi „revolutsiooni rahastamiseks“, lisaks muud relvastatud röövid ja autopommid.
Suur protsess toimus 1988–1989´ja on tuntud kui „Protsess CCC vastu“ (Le procès des CCC). Kohtupingis oli 8 peamist süüdistatavat, kellest kõige tuntumad olid: kommunistide jõugu ninamees Pierre Carette – mõisteti süüdi ja sai eluaegse vangistuse, Bertrand Sassoye – sai samuti eluaegne vangistuse, Didier Chevolet – 30 aastat vanglat, Pascal Vandegeerde – 25 aastat, väiksemad tegelased 10–20-aastat.
Mitmed CCC liikmed, eriti Pierre Carette ja tema lähikond, olid vabamüürlased. Carette kuulus Brüsseli vabamüürlaste looži „Les Amis du Commerce et de la Persévérance Réunis“ (Grand Orient de Belgique alluvuses). Punane lurjus vabastati tingimisi veebruaris 2003 pärast 17 aastat vangistust.
Mõistagi ei ole eeltoodud kohtuasjade ja kaabakate nimekiri kaugeltki ammendav, Ameerika klassika on William Morgani kaasus (The Morgan Affair) – 1826–1831 inimrööv ja ilmselt ka mõrv, Türgi — Ergenekon (2008) riigipöörde katse, Belgia — Dutroux juhtum (1990ndad) pedofiilia, mõrvad, satanism jms, Brasiilia mitmed kohtuasjad on puudutanud korrumpeerunud vabamüürlasi kohtusüsteemis.
Sama teema on korduvalt tõstetud Suurbritannias — samuti politseikorruptsioon, aastate jooksul on uuritud, kas vabamüürlaste liikmelisus Briti politsei ja kohtusüsteemi seas on mõjutanud kohtuotsuseid ja uurimisi. 1990ndatel nõudis parlament esimest korda, et politsei- ja kohtunikuametnikud avalikustaksid oma liikmelisuse.
Kes näeb siis metsa, kes üksikuid puid või üksikjuhtumeid, oleneb organisatsioonilisest kuuluvusest.
Sven Sildnik,
Sisepaguluses 06.04.2026