Tõestisündinud lugudel põhinev poeetiline jutustus räägib seitsme tüdruku sõprusest, mis algas 1930. aastatel ja kestis elu lõpuni. Laval rulluvad lahti seitsme imelise naise elud – need on Lia, Silvi, Laine, Vilma, Vivi, Maret ja Ita.

“Ita ise oleks sellega rahul, et räägitakse just nimelt teda ümbritsenud kallitest inimestest. Ta sai palju tähelepanu elu jooksul ja meile meeldib temast seda müüti ehitada. Ita oli vägev ja võimas, aga selle müüdi sees on tavaline armas inimene, sõbranna, ja minu meelest tuleb see sellest loost imeilusasti välja,” ütles lavastaja Hendrik Toompere jr.

“See oli niivõrd liigutav, niivõrd poeetiline, ilus, hoopis teise koha pealt kui minu senised lavastused, mis on olnud teravamad, karmimatel teemadel, see lavastus on kuidagi sündinud teise koha pealt,” sõnas Toompere jr.

“Itat kehastada on äärmiselt raske, selles mõttes, et ma enda meelest ei mängi Itat, ma mängin seda sõpruskonda, ja tema oli üks nendest, ma olen ikkagi nagu kõrvaltvaataja. Tema toomine siia on vajalik, ka see Ita pärandi hoidmine ja Itast mõtlemine ja temaga siin ruumis olemine. Ma tunnen siiamaani, et ta on siin olemas kogu aeg, mul on tunne, et ta ei ole kuskile läinud, ma iga päev mõtlen ta peale, et hoia mulle pöialt, et ma täitsa puusse ei pane,” ütles Ülle Kaljuste, kes kehastab lavastuses Ita Everit.

“Need seitse naist, me toome nad siia või oleme saanud loa neid kanda endaga teiste juurde. Tõsiselt inspireerivad inimesed,” ütles näitleja Helena Lotman.

Lavastust saadab elav muusika Ahto Abneri, Kirke Karja ja Andre Maakeri esituses.