Erinevalt pragmaatilistest kinnisvara arendajatest suhtuvad arhitektuuri- ja muinsuskaitse inimesed linnahalli mahavõtmise plaani kriitiliselt ja emotsionaalselt. Muinsuskaitse ameti sõnul ei luba ka seadus kaitsealust objekti lihtsalt lammutada.
Linnahall valmis 1980. aasta Moskva olümpiamängude Tallinna purjeregatiks ning oli nõukogude aja esimene avalik hoone, mis avas kesklinna uuesti merele. Tallinna linnapea Peeter Raudsepa sõnul on selle maja aeg nüüd läbi.
Linnahalli temaatika kütab kirgi ja ei jäta naljalt pea kedagi külmaks. Üks on kindel: teist sellist amfiteatriliku arhitektuuriga suurehitist Eestist ei ole. See on ka põhjus, miks arhitektuuriloolased on selle lammutamise vastu.
Tallinna linnavolikogu liikme Jaak Juske sõnul oli linnapea eilne väljaütlemine üllatav.
“See oli selge seisukoht, aga väga vale, sest linnahall kindlasti väärib säilitamist, vähemalt osaliselt. Uus linnavalitus on tundub, et võtnud suuna see hoone maha lammutada, aga hoone on ka muinsuskatse all, ja seda saab maha võtta ainult riik,” märkis Juske.
Muinsuskaitseameti sõnul on linnahall jätkuvalt väga oluline arhitektuuriline ehitismälestis ning veelgi enam – seda pole võimalik lammutada, kuna läheks seadusega vastuollu.
“Mälestisi tegelikult ei saagi lammutada. Mälestiste puhul ei ole juba eos täidetud see kriteerium, et nad ei vastaks kultuuriväärtustele. Linnahalli puhul on tegemist väga väärtusliku objektiga, seega pole mõeldav, et me võtaksime selle kaitse alt maha. Kaitse alt maha võtmine on võimalik objektide puhul, kus väärtus on kadunud, hoone on maha põlenud, midagi pole alles,” rääkis muinsuskaitseameti ehituspärandi osakonna juhataja Anita Staub.
Kuigi linnahalli välisviimistlus on pikalt hooldamata, on maja ekspertide sõnul ajale hästi vastu pidanud.
“Linnahallis tehti ju eelmisel aastal Tallinna linna poolt tellitud ehitustehniline analüüs, mis ütleb kohati täitsa üllatuslikult, et see hoone on heas tehnilises seisukorras,” lisas Staub.
Arhitekt Margit Mutso sõnul ei saa linnahalli väärtust Exceli tabelis hinnata. “Kui ma peaks valima 20. sajandist ühe objekti Eestis, siis oleks see linnahall.
Meil on üks hoone, mis on saanud rahvusvahelise arhitektuuripreemia, meil on üks hoone, mida Hollywoodist tullakse filmima ja me räägime, kas selle peaks maha lammutama,” nentis Mutso.
Mutso sõnul on üldine kaasaegne hoiak arhitektuuris vähem lammutada, rohkem renoveerida ja olemasolevat ära kasutada. See on ökonoomsem, ökoloogilisem ja jätab väiksema jalajälje.
“Valdavalt on arhitektid seda meelt, et see objekt tuleb säilitada ja isegi kui ei suuda talle leida uut funktsiooni, siis on arutatud, et jätame ta kasvõi varemetena, et ta on nii tugev maamärk ja nii põnev ehitis,” sõnas Mutso.