Raudteepeatused Tallinna–Viljandi rongiliinil:

• Tallinna reisijaam (Balti jaam)
• Tallinn-Väikse raudteejaam
• Liiva raudteejaam
• Valdeku raudteepeatus**
• Männiku raudteepeatus**
• Saku raudteepeatus
• Kasemetsa raudteepeatus**
• Kiisa raudteejaam
• Roobuka raudteepeatus**
• Vilivere raudteepeatus**
• Kohila raudteejaam
• Lohu raudteepeatus**
• Hagudi raudteepeatus**
• Rapla raudteejaam
• Keava raudteepeatus*
• Lelle raudteejaam
• Käru raudteepeatus*
• Türi raudteejaam
• Taikse raudteepeatus*
• Kärevere raudteepeatus*
• Ollepa raudteepeatus*
• Võhma raudteejaam
• Olustvere raudteepeatus*
• Sürgavere raudteepeatus*
• Viljandi raudteejaam

(* nendes peatustes kiirliin ei peatu)

(** nendes peatustes peatub rong kummaski suunas vaid üksikutel perioodidel ühel korral päevas)

 Pikemalt artiklis Tallinna–Viljandi (kitsarööpmeline raudteeliin)

Kitsarööpmeline Tallinna–Viljandi raudtee rajati aastal 1901. Sellele eelnes Valga–Ruhja–Pärnu raudtee Mõisaküla–Viljandi haruteega, mis avati liikluseks 1897. aastal. Tallinna–Viljandi raudtee avati liikluseks 1901. aastal.

Raudteepeatused Tallinna–Viljandi kitsarööpmelisel raudteel, Eesti Vabariigis:

• Tallinna sadama raudteejaam
  • Odra raudteepeatus (1941–1944 nimega Laadaplats)
  • Veski posti raudteepeatus (ka nimega Lutheri post. Hiljem ehitati harutee Dvigateli postini (Lasnamäe e Ülemiste jaama)
• Tallinna Peajaam (tänapäeval Tallinn-Väikse raudteejaam)
  • Liiva raudteejaam,
  • Männiku raudteejaam,
  • Saku raudteejaam,
  • Kiisa raudteejaam,
  • Kohila raudteejaam,
  • Lohu raudteejaam,
  • Hagudi raudteejaam,
• Rapla raudteejaam,
  • Keava raudteepeatus,
• Lelle raudteejaam,
  • Käru raudteejaam,
  • Kolu raudteejaam,
• Türi raudteejaam,
  • Kärevere raudteejaam,
  • Ollepa raudteejaam,
  • Võhma raudteejaam,
  • Olustvere raudteejaam,
  • Sürgavere raudteejaam,
• Viljandi raudteejaam.

Kuni Lelle–Pärnu otsetee (Lelle–Papiniidu raudtee) valmimiseni 16. veebruaril 1928 oli Tallinna–Viljandi rongiliin osaks Tallinna sadama – Viljandi – Mõisaküla – Pärnu rongiliinist (vt Pärnu–Mõisaküla–Viljandi raudtee) ja Tallinna sadama – Viljandi – Ruhja – Riia rongiliinist. Neid liine kasutati ka II maailmasõja ajal.^[2]

Aastatel 1971–1973 asendati Tallinna–Viljandi kitsarööpmeline raudtee laiarööpmelise raudteega.

Kuni 1902. aastani töötas liin kahjumiga. Tänu rongiliiniga kaasnenud tööstuse arengule Viljandis oli liin kasumis kuni I maailmasõjani. Raudtee klientideks olid 1903. aastast tegutsenud E. Pohli tuletikuvabrik, 1905. aastast tegutsenud U. Pohrti masinavabrik ja 1912. aastal asutatud Viljandi linavabrik.^[3]

Eesti Vabariigi ajal kasutasid raudteed paljud Viljandimaa tööstusettevõtted, sealhulgas 1928. aastal avatud Võhma Eksporttapamaja jt.