“Mul on jälle hästi palju muusikat tulema hakanud. Ma tundsin ühel hetkel – see käib vist asja juurde –, et mingi hetk saavad mahlad otsa. Ma keskendusin palju sellele, et ennast ikkagi välismaale suunata ja viia, kõik need esinemised, eksport ja kogu see fookus, et mul jäi elamine sealt vahepeal ära. Ma lihtsalt eksisteerisin,” tunnistas ta.

Praegu keskendub ta sada protsenti muusikale. “Ma usun küll seda, et kui sul on suures linnas rohkem ruumi, siis sul on ka ruumi rohkem unistada ja ennast rohkem avastada. Minust on jälle muusika fänn saanud.”

Saksamaal elamine ei tähenda aga, et ta Eesti muusikaskeenes enam ei ole. “Ma näen kaugemalt veel paremini, kui oluline see on, et Eesti muusikas sees olla ja seda endaga kaasa tuua. Kuidagi lihtsamaks teeb selle suure pildi nägemise, kui see, et sa seal kitsas keskkonnas sees oled.”

Laulja sõnul on Berliin ka tema muusikasse oma jälje jätnud. “Praegu kui ma siin olen, on see kuidagi palju lendlevam. Palju lihtsam on lihtsalt susserdada. Mulle meeldib. Mul on lõbus lihtsalt otsida mingisuguseid referentse või mingisugust uut suunda, mis iganes mind kõnetab, sest ma tean, et kui mina teen, siis see kõlab ikka nagu mina, ma ei pea muretsema selle pärast,” avas ta.

Kitty Florentine’i debüütalbum nägi ilmavalgust 2022. aastal. Ta teadis juba siis, et tahab Eesti piiridest välja murda.

“Mul oli kohe siht silme ees. Ma valmistusin selleks väga kaua, et oma esimest asja välja panna. Mul oli väga palju aega marineerida. Ma olin suur marineerija. Väga palju mõtlemist, väga palju pildi silme ette loomist. Siin ma olen!” rõõmustas ta.

Lava on koht, kus talle on väiksest peale meeldinud olla. Esimest korda oli ta laval kaheaastaselt. Kaheksasest alustas ta bigbändiga musitseerimist. Seda tegi ta kümme aastat. “Siis ma olin tihti laval. Mind ei saanud sealt ära,” muigas ta.

“Mul on siiani see, et ma lähen lava peale ja ma tunnen, et ma olen ilma igasuguste piiranguteta. Ma saan täpselt selline olla, nagu mul sellel hetkel vaja on. Mul on mingisugune luba inimestega kontaktis olla, kui ma olen laval. Ma tunnen ennast palju mugavamalt, et avatud, vahetu ja aus olla.”

Esialgu soovis Kitty New Yorki minna, kuid keeruline poliitiline kliima pani ta lõpuks Berliini poole vaatama, sest sealt on teistesse Kesk-Euroopa riikidesse kergem sõita. Berliin on tema sõnul väga kogukonnakeskne linn, kus inimesed näevad väga palju selle nimel, et oma kogukonda luua ja hoida. Oma kogukonda ta veel leidnud ei ole.

“Ma arvan, et see võtab siin linnas aega, aga ma hoian kinni sellest, et ma teadvustan endale, mis minu unistus on, mida ma teha tahan, millist elu ma ehitada tahan ja ma lähtun sellest. Alati ei ole kerge, aga kes ütles, et peab kerge olema. Siin ei ole keerulisem läbi lüüa kui kuskil mujal, sa lihtsalt pead teadma, mida sa teha tahad,” usub ta.

“Minu unistus on olla suurim laulja maailmas. Kes teab, mida see tähendab. Mina ei tea, mis see tähendab. Ma alles näen, ma alles töötan selle nimel, mida see tähendab. Või kes teab, milliseid erinevaid multidistsiplinaarseid suundasid see kõik võtab, sest ma teen nii palju erinevaid asju: ma keskendun paljudele erinevatele asjadele, olgu see tants, disain, performance-kunst mis iganes moel.”