Eelmisel aastal suurenes liiklusrikkumiste eest määratud trahvirahva 50 protsendi võrra võrreldes sellele eelnenud aastaga, selle põhjuseks oli peamiselt trahvimäärade tõus, aga ka rikkumiste arvu kasv, kirjutab Maaleht.
“Võib järeldada, et trahvimäärade tõus ei avaldanud oodatud mõju,” tõdes politsei- ja piirivalveameti (PPA) liiklusjärelvalve juht Taavi Kirss Maalehele.
Lehes toodud statistika kohaselt maksti 2024. aastal 22,52 miljoni euro eest liiklustrahve, 2025. aastal aga juba 33,74 miljoni eest.
Enim trahve laekus mullu mobiilsetest kiiruskaameratest – 10 565 163 eurot (2024. aastal 6 860 140 eurot), kusjuures üks mobiilne kiiruskaamera, mida on viimased kaks aastat politsei käsutuses olnud kaheksa tükki, tabas ööpäevas keskmiselt 599 kiiruseületajat. Kokku registreeriti nende abil 218 747 kiiruseületamist, mida oli 14 831 võrra rohkem kui aasta varem.
Statsionaarsetest kiiruskaameratest laekus 4 590 740 eurot (2024. aastal 4 272 373 eurot), politseipatrullid tegid 37 459 kiiruseületajale (kasv tunamullusega 218) kokku 7 532 188 miljoni euro ulatuses trahve (2024. aastal laekus nii 4 195 148 eurot).
Mõjutustrahve tehti mullu 17 732 kiirusületajatele (tõus 1373) kogusummas 2 020 711 (kasv 693 800 eurot).
Joobes juhte tabati mullu 3936 ning nende arv vähenes aastaga 446 võrra, laekunud trahvisumma aga suurenes 1 547 300 eurolt 2 387 008 eurole.
Kõigi muude liiklusalaste väärtegude eest tehti eelmisel aastal 4 148 288 euro eest trahve (2024. aastal 2690 296 eurot), sama valdkonna mõjutustrahve tehti 2 130 840 euro eest (2024. aastal 1 338 460 eurot).
Trahve turvavarustuse mittekasutajatele tehti 107 320 ja mõjutustrahve sama asja eest 253 440 euro eest.