Märtsi lõpus pärast väikest pausi uue soololoo avaldanud Marten Kuningas tuli laiema avalikkuse ette juba 17 aastat tagasi ehk aastal 2009. Kuningas meenutas, et tol ajal oli ta peamiseks ambitsiooniks raha ja kuulsus. “Mul oli ebakindel suhe sellega, mida ma tegema hakkan. Olin just ülikooli lõpetanud, aga tegin otsuse, et otsin superstaarisaatest tähelepanu ja raha, et elus kuhugi liikuda ja jõuda,” rääkis Kuningas.

“Mingis mõttes olid need maailmavallutuslikud plaanid küll. Ma tundsin, et ma olen kusagil kapis. Peaksin kapist välja astuma, sest mul on, mida jagada. Tahtsin seda ja ennast väga näidata,” lisas ta.

Kuningas on õppinud ja lõpetanud Tartu Ülikoolis ajakirjanduse eriala. “See oli nagu teine maailm ja võtsin ennast ikka väga kokku, et see ära lõpetada. Seal olles ilmselt ikkagi küpses see plaan või arusaam, et see pole otseselt minu jaoks. Tung olla ise rambivalguses, teha muusikat ja laulda, oli tugevam.”

Kuigi Kuningat tuntakse kõige rohkem ära tema romantilise ballaadi “Tagurpidi vaal” kaudu, siis seda lugu, mille ta ise oma visiitkaardiks valiks, ei ole Kuningas veel enda sõnul teinud. “Aga ma pean toonitama, et “Tagurpidi vaal” on algusest peale olnud ikkagi koostöö. Kui ei oleks Raul Ojamaa kitarrikäiku, siis ei oleks ka seda lugu,” märkis Kuningas.

Muusik tõdes, et saab lugusid kirjutades aru, mis töötab ja mis jääb täitematerjaliks. “Osade lugudega on selline suhe, et see nüüd kindlasti peab välja saama. Tunne, et see toimib. Teistega peab palju tööd tegema. Mõni võib-olla ei jõuagi kusagile.”

Mõne aja pärast saab kuulda ka Kuninga uut albumit. “Sellel aastal. Olen viimane aasta sellega intensiivsemalt tegelenud. Oleneb, mida tegelemiseks lugeda. Kõik algab vajadusest või ideest. Alguses oli vaja ruumi, mida mul ei olnud. Kõigepealt mitu aastat ehitasin, tekitasin selle ruumi. Läksin sinna ruumi, minu vana suvila Käsmus, mida ma kutsun Hütiks, ja siis nii edasi ja nii edasi,” selgitas ta. “Kui kõik läheb hästi, siis sügisel see ilmub.”