Romaani peategelaselt, lahingsõsara minevikuga Hagenhildilt röövitakse tema teismeline poeg, millele järgneb halastusevaene ning metsik jaht läbi kokkukukkuva maailmadekorra. Peagi selgub aga, et mängus ja kaalul on tunduvalt rohkem, kui esmapilgul paistab, sest tulevikku ettejutustav Ruuniraamat ütleb, et Ragnarök on lähemal kui arvatud, nii et lisaks saatusehundile, kelle hambad peategelasele risti vastu irvitavad, sekkuvad mängu ka põhjala panteonist tuntud jumalad.

“Olin varem juba kirjutanud “kosmoseviikingite” loo “Ema südant…”, mis ilmus minu ja Lüüli Suuki ühisjutukogus “Elekter meie vahel” (Fantaasia 2025). Loos kujutatakse tulevikku, kus viikingiaeg endiselt kestab. Igal juhul tundus mõistlik laiendada seda viikingpunk-maailma, kus lennatakse maailmade vahel ja jageletakse nii inimeste kui jumalatega. Sellist fantaasiamaailma, kus maagia ja tehnoloogia toimivad koos ja mis on kontrollitud viikingite nimelise inimrassi poolt, kuni kõik suuresti kokku kukub ja keegi enam eriti midagi ei kontrolli,” selgitas Kalmsten.

Manfred Kalmsteni esikkogu “Raske vihm” ilmus samuti Sündmuste horisondi sarjas 2020. aastal, oma proosadebüüdi tegi autor perioodikas aga juba aastal 2012. Ulmeauhindu pälvisid ka Orpheuse Raamatukogus ilmunud fantaasialood “Kaarnalaul” (2021) ja “Täheraua saaga” (2022).

Raamatust leiab ka ulmeasjatundja Raul Sulbi järelsõna “Kangelaste agentsus ettemääratuse ja jumaliku sekkumise vahel”, mis annab Kalmsteni romaanile temaatilise konteksti muu maailma ulmekirjanduse näidete varal.

Raamatu kaanepildi on maalinud kunstnik Liis Roden, kellelt leiab raamatust ka mitmeid siseillustratsioone. Teose on toimetanud Sash Veelma.