Rakvere linnavolikogu esimees Mihkel Juhkami (Isamaa) on andnud õiguskantslerile lubadusi viia linnavolikogu määrus seadusega kooskõlla, kuid tegelikkuses on menetlust põhjendamatult venitatud. Vaatamata sellele, et õiguskantsler määras puuduste kõrvaldamise tähtajaks 28. novembri 2025, ei ole määrust tänaseni korrigeeritud ega volikogu päevakorda toodud.
Viimaseks põhjenduseks on toodud määruse koostaja haigestumine. Selline selgitus ei ole aga usutav ega vastuvõetav olukorras, kus tegemist on õigusvastase regulatsiooniga ning selle parandamiseks on olnud aega kuid. Õigusriigis ei saa seadusega vastuolus oleva määruse kehtivust pikendada administratiivsete ettekäänetega.
Probleemne määrus annab linnajuhtidele ulatuslikke ja sisuliselt põhjendamatuid hüvesid. Nende hulka kuuluvad näiteks: sportimis- ja liikumisteenuste ning massaaži kulude hüvitamine; tervishoiuteenustega seotud kulutused, sh hambaravi, taastusravi, psühholoogiline ravi, füsioteraapia ja logopeediline abi; toitumisnõustamise teenused; lisaks võimalus linnapeal määrata iseendale preemiaid ja muid hüvitisi.
Selline regulatsioon on õiguskantsleri hinnangul vastuolus seadusega ning vajab muutmist. Ka esitatud eelnõu näeb ette nende probleemsete sätete kustutamise, sealhulgas hüvitiste regulatsiooni olulise kitsendamise .
Rakvere linnavolikogu opositsioonis olevad EKRE saadikud Anti Poolamets, Aarne Mäe, Marti Kuusik ja Arvo Suurmaa ja ei pea vastuvõetavaks olukorda, kus seadusevastane määrus kehtib edasi pelgalt poliitilise venitamise tõttu. Seetõttu on opositsioon otsustanud tulla volikogu esimehele appi ning esitanud omapoolse eelnõu, millega viiakse määrus kooskõlla kehtiva õiguskorraga.
„Kui volikogu esimees ei suuda või ei soovi õiguskantsleri ettekirjutust täita, siis peavad seda tegema volikogu liikmed. Õigusriigis ei saa keegi seista seadusest kõrgemal”, ütles Anti Poolamets.
Opositsioon kutsub Rakvere linnavolikogu esimeest lõpetama venitamise ning võtma eelnõu viivitamatult päevakorda, et taastada seaduslik olukord ja avalikkuse usaldus linnavõimu vastu.
Kõnealusel teemal esitasid volikogu liikmed Anti Poolamets, Marti Kuusik, Eino Vaher ja Aarne Mäe (kõik EKRE) linnapea Triin Varekule (Isamaa) eelmise volikogu koosseisus mullu ka arupärimise, küsides muuhulgas, kas ta on õigusvastase määruse põhjal määranud hüvitisi, ja kui jah, siis kui palju.
Linnapea vastustest EKRE saadikute kirjalikule päringule selgub, et iseendale preemia määramise peamiseks aluseks peetakse 2013. aastal vastu võetud volikogu määrust nr 8. Sellele viidatakse korduvalt ja sisuliselt vastuseks kõigile küsimustele. Samas jääb vastustes tähelepanuta keskne probleem: 𝐥𝐢𝐧𝐧𝐚𝐩𝐞𝐚 𝐞𝐢 𝐨𝐥𝐞 𝐥𝐢𝐧𝐧𝐚𝐯𝐚𝐥𝐢𝐭𝐬𝐮𝐬𝐞 𝐭𝐞𝐞𝐧𝐢𝐬𝐭𝐮𝐣𝐚, 𝐯𝐚𝐢𝐝 𝐯𝐨𝐥𝐢𝐤𝐨𝐠𝐮 𝐩𝐨𝐨𝐥𝐭 𝐯𝐚𝐥𝐢𝐭𝐮𝐝 𝐚𝐦𝐞𝐭𝐢𝐢𝐬𝐢𝐤, 𝐤𝐞𝐥𝐥𝐞 𝐭öö𝐭𝐚𝐬𝐮, 𝐥𝐢𝐬𝐚𝐭𝐚𝐬𝐮𝐝𝐞 𝐣𝐚 𝐩𝐫𝐞𝐞𝐦𝐢𝐚𝐭𝐞 𝐦ää𝐫𝐚𝐦𝐢𝐧𝐞 𝐤𝐮𝐮𝐥𝐮𝐛 𝐬𝐞𝐚𝐝𝐮𝐬𝐞 𝐣ä𝐫𝐠𝐢 𝐯𝐨𝐥𝐢𝐤𝐨𝐠𝐮 𝐚𝐢𝐧𝐮𝐩ä𝐝𝐞𝐯𝐮𝐬𝐬𝐞. Sellest põhimõttest möödavaatamine ei ole tehniline nüanss, vaid puudutab otseselt võimujaotust kohaliku omavalitsuse sees.
Eriti küsitav on väide, et preemia maksti kõigile linnavalitsuse teenistujatele samadel alustel. Tegelikkuses oli käskkirjas rida töötajaid, kes jäeti preemia saajate hulgast nimeliselt välja. See tähendab, et tegu ei olnud automaatse ega universaalse meetmega, vaid valikulise otsusega.
Kui otsustaja teeb valiku selle üle, kes saab ja kes ei saa preemiat, ning kuulub ise preemia saajate hulka, tekib paratamatult huvide konflikti küsimus. Just sellele aspektile püüdsid volikogu liikmed oma küsimustes tähelepanu juhtida.
Korruptsioonivastase seaduse § 11 keelab ametiisikul teha otsuseid olukorras, kus tal on isiklik majanduslik huvi. Linnapea vastus sellele küsimusele ei selgita, kas seda keeldu kaaluti või analüüsiti, vaid piirdub taas viitega samale määrusele. 𝐄𝐧𝐭 ü𝐤𝐬𝐤𝐢 𝐤𝐨𝐡𝐚𝐥𝐢𝐤𝐮 𝐨𝐦𝐚𝐯𝐚𝐥𝐢𝐭𝐬𝐮𝐬𝐞 𝐦ää𝐫𝐮𝐬 𝐞𝐢 𝐬𝐚𝐚 𝐭ü𝐡𝐢𝐬𝐭𝐚𝐝𝐚 𝐞𝐠𝐚 𝐚𝐬𝐞𝐧𝐝𝐚𝐝𝐚 𝐬𝐞𝐚𝐝𝐮𝐬𝐞𝐬𝐭 𝐭𝐮𝐥𝐞𝐧𝐞𝐯𝐚𝐭 𝐡𝐮𝐯𝐢𝐝𝐞 𝐤𝐨𝐧𝐟𝐥𝐢𝐤𝐭𝐢 𝐯ä𝐥𝐭𝐢𝐦𝐢𝐬𝐞 𝐤𝐨𝐡𝐮𝐬𝐭𝐮𝐬𝐭.
Murettekitav on ka see, et vastustest joonistus välja sisulise kontrolli puudumine. Finantsteenistus juhindus määrusest, linnasekretär ei tee järelevalvet linnapea käskkirjade üle ning volikogu ainupädevuse võimalikku riivet ei näi keegi analüüsinud olevat. 𝐒𝐞𝐥𝐥𝐢𝐧𝐞 𝐨𝐥𝐮𝐤𝐨𝐫𝐝 𝐯𝐢𝐢𝐭𝐚𝐛 𝐬ü𝐬𝐭𝐞𝐞𝐦𝐢𝐥𝐞, 𝐤𝐮𝐬 𝐥𝐢𝐧𝐧𝐚𝐩𝐞𝐚 𝐨𝐭𝐬𝐮𝐬𝐞𝐝 𝐢𝐬𝐞𝐞𝐧𝐝𝐚 𝐫𝐚𝐡𝐚𝐥𝐢𝐬𝐭𝐞 𝐡ü𝐯𝐞𝐝𝐞 𝐤𝐨𝐡𝐭𝐚 𝐣ää𝐯𝐚𝐝 𝐬𝐢𝐬𝐮𝐥𝐢𝐬𝐞𝐥𝐭 𝐤𝐨𝐧𝐭𝐫𝐨𝐥𝐥𝐢𝐦𝐚𝐭𝐚.
Rakvere linnavolikogu esimees Mihkel Juhkami andis märtsi lõpus õiguskantslerile teada, et üks varasem, kuid vigaseks osutunud volikogu otsus viiakse seadusega kooskõlla lähiajal. Paraku polnud aga kõnealuse eelnõu arutamine kavas ka täna toimunud istungil ning õiguskantsler kavatseb seetõttu pöörduda Riigikohtusse esimesel võimalusel.
Loo juured ulatuvad aastasse 2013. Teema sai jätku mullu aprillis ja järgmine vaatus toimus läinud aasta oktoobris linnavolikogu eelmise koosseisu viimasel istungil.
Konflikti alge peitub 2013. aastal vastu võetud määruses „Rakvere linnavolikogu esimehele, linnapeale ja palgalistele linnavalitsuse liikmetele töötasude, lisatasude ja hüvitiste määramine“. Selle dokumendi põhjal toimetas Rakvere linnavalitsus kuni mullu aprillini, kui volikogu tegi määrusesse rohkem tehnilisi kui sisulisi muudatusi.
Viimaste menetlemise käigus märkas EKRE, et määrus annab linnapeale volituse maksta lisatasusid ja hüvitisi ka iseendale, kusjuures seda oli tehtud 12 eelmist aastat. Vastav vihje jõudis õiguskantslerini, kellelt tuligi määrusele karm hinnang: Ülle Madise leidis, et määrus on vastuolus mitme seadusega.
Linnapea õigus kinnitada allkirjaga iseendale lisatasude ja hüvitiste maksmine oli asja juriidiline külg, millele osutas ka õiguskantsler, kuid tegelikult oli opositsiooni vastuseis määrusele ka sisuline – opositsionääride soov oli, et linnaametnikele ei peaks hüvitisi üldse määramagi.
Virumaa Teataja andmetel andis õiguskantsler linnavolikogule määruse seadustega kooskõlla viimiseks aega kuni mullu novembri lõpuni, aga sellest ei saanud asja.
Vaata lisaks:
Related Posts
