Värske stuudiokunstnik tõdes, et esimest intervjueeritavat jäädvustades oli närv sees ning töö kulges raskelt. “Mitte väike ärevus, vaid päris korralik,” märkis Valgemäe, kes on kunstiga tegelenud põhimõtteliselt lapsepõlvest peale.

“Asi ongi selles, et pean hästi kiiresti tegema ja palju. Lõpuks tabad ikka ära inimese. Seda tuleb harjutada,” lisas ta.

Valgemäe kunstnikuteekonda on mõjutanud nii Soome televisiooni kommertsreklaamid kui ka nõukogude propaganda kunst. “Lapsena oli Soome televisioon, mida sai põhiliselt vaadatud. Need reklaamid võtsin ma lapsena tugevalt enda sisse. Need olid nii värvilised, ilusad, nagu unistuste maa pildid. Võrreldes sellega, kus meie olime. Neid lasti ka kogu aeg. Need on rakutasandile sisse imbunud,” selgitas kunstnik.

“Nõukogude propagandast mõjutasid mind kunstiliselt väga kõrgel tasemel karikatuurid, need näoilmed,” lisas ta.

Valgemäe ei müü julgelt mitte ainult oma teoseid, vaid paneb neid ka taldrikutele, pajalappidele, põlledele. “Print‘e teen ma sellepärast, et üks muusik rääkis mulle kunagi, kuidas tema ei saa kunstnikest aru, sest nad teevad pildi, müüvad selle maha ja ei näe seda enam elu sees. See pani mind natukene mõtlema, et tahan oma parimaid teoseid kasutada elu lõpuni. See on kindlasti vastuolus Eesti kunstimaastiku heade tavadega, aga mind see ei huvita,” märkis ta.

“Ma saan kanda oma kunsti, selga panna, teised inimesed saavad seda kasutada. Ei pea olema ainult originaal maal,” lisas Valgemäe.

Valgemäe töödel on tihti kujutatud naisi. “Nad tulevad sotsiaalmeediast, piltidelt, aga samas lõikan nad kokku, st kasutan kavandiks erinevaid detaile, kehaosi. Kuidagi mängin ja loon need naised,” rääkis kunstnik.

7. mail avatakse Valgemäe isikunäitus “Söö, kakle, korda” Helsingis. “Sinna tulevad välja maalid ja keraamika. Palju on veel pooleli. Jätan tihti asjad viimasele minutile. Näitusele lähevad tihti üles tööd, millel värv ei ole veel kuivanud,” muigas Valgemäe.