Kultuuriministeeriumi tellimusel valminud uuringu põhjusel jäävad Eesti inimesed kultuurist enim eemale ajanappuse, kallite piletite ja ligipääsmatuse tõttu.
Uuringus analüüsiti, miks inimesed, kes soovivad kultuuriasutusi külastada, seda praegu siiski ei tee. Vaatluse all olid nii muuseumid, kontserdid, kino ja teater kui ka kunstigaleriid ning raamatukogud. Teisisõnu nii tasulised kui ka tasuta kultuuri võimalused.
Kõige populaarsem on Eesti inimeste seas kino külastamine. Uuringus osalenud inimestest 53 protsenti ütles, et on viimase kolme aasta jooksul sageli kinos käinud. Populaarsuselt järgnesid raamatukogud ja teatrid, mida rohkem kui 30 protsenti vastanutest sageli külastab. Muuseume, kontserte ja kunstinäituseid külastatakse harvem.
Mitte-külastamise peamine põhjus on ajanappus. Piletite kallidus toodi peamise põhjusena välja just teatri ja kontserdi vaatest. Vanemaealiste ja erivajadustega inimeste puhul mängib lisaks hinnatundlikkusele rolli ka transport ja üleüldine ligipääsetavus.
Infoajastule üllatavalt toodi märkimisväärse põhjusena välja aga hoopis see, et info erinevate ürituste ja sündmuste toimumisest lihtsalt ei jõua inimesteni. Võib-olla on probleem ka samal ajal info ülekülluses, aga sageli ei teata näiteks, milliseid teenuseid raamatukogud või muuseumid pakuvad ning millised esinejad, üritused ja sündmused toimuvad. Seejuures on just noorte ja vene keelt kõnelevate inimeste seas info puudumine huvipuuduse kõrval kõige sagedasem takistus.
Ühe olulise mitteosalemise põhjusena mainisid vastajad ka seda, et ei ole kellega koos minna.
Kultuuriministeeriumi kantsleri sõnul on Eesti inimeste kultuurihimu suur, kuid kultuuripoliitiliselt peab tegelema ka selle osaga ühiskonnast, kes tahaks, kuid ei osale kultuurielus.
“Asi algab alati eesmärgistamisest: kas kultuuriasutuse jaoks on üldse eesmärk saada enda juurde neid inimesi, kes täna ei käi või ta tegeleb ainult selle publikuga, kes käib,” rääkis kultuuriministeeriumi kantsler Merilin Piipuu.
“See uuring keskendus väga palju lastele ja noortele ja minu arust on toodud välja noortele huvitavaid lähenemisi. Näiteks noored sooviksid teada rohkem teada telgitagustest, mis toimub teatris lava taga, kuidas pannakse muuseumis näitust üles, kuidas käituda teatris, kuidas käituda muuseumis, kui pikk on etendus, kas selle kohta on mingi on mingi lühivideo üles pandud, et kas ma üldse tahan seda etendust minna vaatama. Me saame vaadata tänaste noorte harjumusi ja mõelda, kuidas seda kultuuri sinna rohkem sisse kirjutada ja selles osas andis uuring päris huvitavaid soovitusi,” tõi ta välja.