Esmaspäeval aktsiisilangetuse arutelul tõi EKRE fraktsiooni saadik Evelin Poolamets ära üldpildi maksulaekumistest.
“Maksu- ja Tolliameti värskete andmete põhjal laekus 2026. aasta veebruaris riigieelarvesse 1,18 miljardit eurot makse. Aastaga suurenes laekumine 7,2%. Kui me vaatame neid maksulaekumisi, siis avaneb üsna selge pilt: riik võtab inimestelt ja ettevõtetelt järjest rohkem. Kõrged hinnad kasvatavad maksutulu eelkõige käibemaksu kaudu. Veebruaris laekus käibemaksu üle 326 miljoni euro, ligi 50 miljonit eurot rohkem kui aasta tagasi. See ei ole majanduse ime, see on hinnatõusu ja maksukoormuse kasvu tulemus.
Eriti kõnekas on, et suurim panus käibemaksu laekumisse tuli energiasektorist, elektri ja gaasi hinnad olid kõrgemad ja riik teenis selle pealt rohkem. See tähendab väga lihtsat asja: mida kallim elu inimestele, seda kiiremini täitub riigikassa. Tundub, et see ongi meie Reformierakonna valitsuse eesmärk. See aga ei ole jätkusuutlik mudel. Riik ei saa lõputult elada hinnatõusu ja maksutõusude pealt, sest ostujõult oleme me langenud juba Rumeenia tasemele. Samal ajal ei kasva inimeste reaalsed võimalused. Maksukoormus nihkub üha enam tarbimisele ja tööjõule sinna, kus inimesed on kõige haavatavamad.
Mis on tulemus? Maksuvõlg oli 1. märtsi 2026. aasta seisuga kokku 356,4 miljonit eurot, millest 55,6 miljonit eurot on ajatatud. Veebruaris koondus maksuvõlg peamiselt nelja tegevusalasse: ehitusse, hulgi- ja jaekaubandusse, töötlevasse tööstusesse, veondusse ja laondusse. Need valdkonnad moodustasid kokku ligikaudu 63% maksuvõlast. Suur osa võlgadest on seotud käibemaksu, erijuhtudel ka tulumaksu ja tööjõumaksuga. Need ei ole kõrvalvaldkonnad, need on Eesti majanduse alused.
Konkurentsivõime ei teki ju toetustest ega reeglitest. Konkurentsivõime tekib siis, kui ettevõtjal on ruumi tegutseda. Seetõttu ei piisa sellest, kui jätame maksutõusud ära. Me peame makse ka langetama. Esiteks, kütuseaktsiisi langetamine. Transport on iga majanduse vereringe. Kui maksustame kütust, maksustame kogu majandust.
Teiseks, energiamaksukoormuse vähendamine – ei piisa sellest, et jätame maksutõusu ära. Kui riik teenib kasu kallist elektrist, siis see ei ole edu, vaid majanduse pidurdamine.
Ja kolmandaks, käibemaksu leevendamine esmatarbekaupadele. Toit ei ole luksus, see on esmavajandus. Riigi roll ei ole maksimeerida maksulaekumisi iga hinna eest. Riigi roll on luua keskkond, kus majandus saab kasvada ja majandustõusust tekivad need maksud, mitte sellest, et me keevitame igale tootele ja igale teenusele riigimakse juurde. Selle tagajärg on see, et me oleme kukkunud konkurentsivõimelt ja me hävitame Eesti majandust – mitte meie, vaid Reformierakond hävitab Eesti majanduse ja selle tagajärgi me kõik näeme.”