Praegu on perearsti nõuandetelefoni liinid kuumad. „Pöördumisi on tõesti palju. Viirushaiguste leviku perioodil kasvab kõnede arv märgatavalt,“ kinnitab nõuandeliini õde-nõustaja Tatjana Rõõmussaar. Helistatakse näiteks kõrge palaviku, köha, oksendamise, iivelduse ja vererõhu kõikumiste tõttu.

Vanemad muretsevad sageli lapse tervise pärast ja küsivad ravisoovitusi. Kas tuleks minna perearsti või -õe vastuvõtule või hoopis EMOsse? Eakamad tahavad pidada nõu krooniliste haiguste suhtes: kuidas võtta rohtu või mida teha halvenenud enesetunde korral.

Kui helistaja annab nõusoleku tuvastada end mobiil-ID või Smart-ID abil, näeb nõustaja tema diagnoose ja ravimeid. „Sageli helistatakse näiteks vererõhu kõikumise tõttu ja küsitakse, kas tohib oma ravimit võtta või kas annust tuleks muuta. Kui näeme patsiendi raviskeemi ja terviseandmeid, saame anda palju täpsema soovituse.“

Rõõmussaar toonitab, et telefoninõustamine ei asenda arsti vastuvõttu, kuid aitab kiiresti otsustada, kas olukorda saab kodus jälgida või tuleb arstiga ühendust võtta.

„Tihti on helistajate seas neid, kes pole kindlad, kas tervisemure on tõsine ja kas peaks võtma ühendust arstiga,“ tõdeb Rõõmussaar. Reede õhtuti, nädalavahetustel ja pühade ajal võib aga selguda, et digiretsepti oleks vaja pikendada, või on vaja avada töövõimetusleht. „Kõiki retsepte ei saa nõuandetelefoni kaudu pikendada, näiteks psühhotroopsete või narkootiliste ravimite omi,“ selgitab nõustaja.

Nõuandetelefonile helistatakse iga kuu umbes 22 000 korda! Nõustajatega saab ühendust võtta ka kirjalikult veebi kaudu. „Nädalavahetustel ja riigipühadel ei ole paljud tavapärased meditsiinikanalid kättesaadavad ja perearstikeskused on suletud. Nõuandetelefon 1220 ongi sageli esimene koht, kuhu saab tervisemurega pöörduda.“