Kultuuriminister Heidy Purga andis üle Eduard Wiiralti nimelised stipendiumid kolmele bakalaureuse- ja ühele magistriõppe tudengile. Seoses 70 aasta möödumisega Wiiralti surmast on autoritasude laekumine lõppenud ning edaspidi rahastatakse stipendiumi erakapitalist.
Wiiralti-nimelisi kunstistipendiume on kultuuriministeerium välja andnud 2004. aastast. Stipendiumeid rahastati kunstniku loomingu kasutamisest laekunud autoritasudest. Eduard Wiiralti surmast 1954. aastal Pariisis möödus 2024. aastal 70 aastat ning kunstniku autoriõigused muutusid vabaks.
Kolmapäeval antigi Eesti Kunstimuuseumis toimunud tseremoonial bakalaureuseõppe üliõpilastele üle viimased autoritasudest kogunenud toetused. Stipendiumi suuruseks stipendiaadi kohta oli 3000 eurot.
2025. aasta Eduard Wiiralti stipendiaadid bakalaureuseõppes on Eesti Kunstiakadeemia (EKA) graafilise disaini tudeng Daria Titova, EKA ja stsenograafia tudeng Marta Huimerind ning kõrgema kunstikooli Pallas maalitudeng Hedi Kuhi.
Tänavusest aastast algab stipendiumi väljaandmises uus ajajärk. Esmakordselt anti üle uus Wiiralti stipendium kunstimagistrandile summas 5000 eurot, mida rahastas OÜ Eesti Kunstioksjonid ning mille väljaandmine jätkub ettevõtte toetusel ka edaspidi.
Esimese Eduard Wiiralti nimelise kunstimagistrandi stipendiumi pälvis EKA esimese aasta kaasaegse kunsti magistrant Triin Mänd. Mänd töötab peamiselt graafikaga ning usub, et stipendium annab hoogu minna välismaa trükikodadesse ja residentuuridesse.
OÜ Eesti Kunstioksjonid üks asutajatest Reigo Kuivjõgi ütles, et tunnustusega saab noorte kunstnike kahtlusi leevendada. “Noortel kunstnikel on kaks peamist omadust – üks on soov teha teisiti, olla uuendaja, ja teine on iseendas kahtlemine. Kunstnike looming ning uute loojate esile kerkimine on aga ühiskonnale vajalik – meil kõigil on kunsti vaja. Tunnustustega saame me noorte kunstnike kahtlusi leevendada ning seetõttu soovime Wiiralti stipendiumi väljaandmist ka edaspidi toetada,” rääkis Kuivjõgi.
“Uus formaat seob ainult ühte preemiat ja ainult magistrantidele. Varem oli stipendiumi väljajagamise poliitika selline, et nii palju, kui Wiiralti teoste õigustest raha laekus, siis nii paljude vahel see ka ära jagati. Nüüdsest on üks fikseeritud summa, 5000 eurot, mis läheb magistrantuuris õppivatele kunstitudengitele,” lisas Kuivjõgi.
Kandideerida võib stipendiumile iga tudeng ise, lõpliku otsuse langetab aga kunstikõrgkoolide ja kultuuriministeeriumi esindajatest koosnev žürii.