Läinud kevadel taasavas külastajatele uksed Tallinnas Kadrioru pargi külje all asuv Mati Undi majamuuseum. Kuigi Unt elas oma elu jooksul väga erinevates kohtades, kutsus ta just Kadriorgu oma elu viimasel kümnel aastal koduks.

“Kadriorus elades oli Unt rohkem tuntud juba lavastajana ja ta kasutaski kohe seda Kadrioru pargi ruumi ära. Ta on teinud siin mitmeid lavastusi erinevates ruumides – lossis, tenniseväljakul. Ühesõnaga kogu see park inspireeris teda ruumiliselt väga,” rääkis Vaino.

Kirjanikuna oli Unt Kadrioru perioodil juba tagasihoidlikum. “Ta kirjutas siin oma viimase romaani, siin ta kirjutas kaks näidendit ja päris palju oma võluvaid argimütoloogiaid.”

Mihkel Mutt on öelnud, et Mati Unt nõudis tähelepanu. Vaino sõnul pärines tema tähelepanuvajadus – võiks isegi öelda, et sõltuvus – nooruspõlvest.

“Sest kui Mati Unt keskkooli lõpuklassi poisina kirjutas noorteromaani “Hüvasti, kollane kass”, siis ta sai hoobilt kuulsaks. Meil võib-olla tänapäeval kõik noored teavad igasuguseid Tiktoki inimesi, suunamudijaid või mingeid ülemaailmseid staare, Mati Unt oli samasugune staar,” kirjeldas Vaino noore Undi populaarsust. “Teda nimetati ikka nooreks geeniuseks ja see tahe, et ta kogu aeg oleks imetletud, et see tema geeniuse kuvand ei kaoks, see jäi temaga.”

Tartus teatriuuendusse sukeldudes sai Unt veel tähelepanu juurde. “Nad tegid ikkagi selliseid väga ootamatuid ja teistsuguseid asju. See toitis seda omakorda,” lausus Vaino.

Üks suuremaid esemeid, mis Undi muuseumis väljas on, on must mootorratas. Üks tähendus, mida mootorratas kannab, on Undi hirm autode ja üleüldse masinate ees.

“Tema loomingus on võimalik tuvastada ka selline huvitav poeetiline võte, et kui teksti ilmub auto motiiv, siis see ennustab varsti kellegi surma. Näiteks “Sügisball” lõpeb ju sellega, et August Kask jääb auto alla. Nii et seda auto ohtu on päris palju Undi loomingus,” avas Vaino.

Ka oma argimütoloogiates ja kultuurikommentaarides rääkis ta sellest, kuidas inimene üha rohkem masinatest sõltub. “Kuidas masinad meid ümber teevad, meid ära teevad ja kuidas me ise alistume sellele masinmõtlemisele. Nii et need masinad pigem ikka häirisid teda.”

Muuseumis on väljas ka üks kapp, mis sisaldab Undile kuulunud esemeid. Näiteks leiab sealt talle kuulunud portfelli, päikeseprillid ja isikut tõendavad dokumendid. “See on midagi, mille puhul inimestele tundub, et ta tõesti oligi päris inimene,” märkis Vaino.