Jaanuaris algasid Ida-Virumaal režissöör German Golubi uue mängufilmi “Teie teenistuses” võtted. Samal ajal hakkab kinodesse jõudma tema esimene mängufilm “Meie Erika”.

“Kui kaks filmi on töös, võib juhtuda, et mõned asjad nihkuvad üksteise peale, aga mingil määral oli see niimoodi mõeldud,” selgitas režissöör “OP-is” kas ühe filmi võtteperioodi algus ja teise filmi esilinastus olidki niivõrd lähestikku planeeritud.

Tragikomöödia “Teie teenistuses” keskmes on Ida-Virumaal elav patrullpolitseinik Helen, kelle lähedane paneb toime kuriteo. Naine peab valima, kas päästa iseennast, pere või oma karjääri. Helen otsustab päästa kõik.

Film võetakse üles Ida-Virumaal, sest Golubi sõnutsi on tegemist huvitava piirkonnaga, kus kohtuvad erinevad kultuuri- ja mõtteviisid. “See on selline kombinatsioon, mis sobib tragikomöödiasse väga hästi.”

Filmi peategelaste kehastab näitleja Piret Krumm. Krõbedad miinuskraadid, mis võtteperioodi saatnud on, teda ei heiduta.

“Näitlejatel on võib-olla selles mõttes isegi lihtsam, et neil on kogu abivägi olemas: riieturid, kes kogu aeg vaatavad, et oleks soojalt riides, et oleks oleks kohe soe tee võtta. Selles mõttes, et kui öeldakse, et teater on kollektiivne kunst, siis film on kuidagi veel rohkem,” lausus ta.

Näitleja Nikolai Bentsleri sõnul on Golub ülimalt detailne režissöör. “Enne kui me filmima hakkasime, me kohtusime mitu korda, rääkisime kõik läbi. On väga hea, et mina näitlejana näen tema silmadega, kuidas ta tahab seda teha. See on minu jaoks väga-väga tähtis. Seda ei juhtu iga kord võtteplatsil,” kiitis ta. “Temaga on ääretult äge koostööd teha ja ta on tegelikult minu meelest ikkagi selline eriline inimene,” nõustus Krumm.

Golubi jaoks on režissöörina kõige olulisem, et pilti võetud hetk on tõene. “Et kõik asjaolud, mille me oleme ise tekitanud ja mis praegusel hetkel on, on klapitatud niimoodi, et need teenivad lugu kõigel paremal moel,” avas ta.

Järgmisel nädalal jõuab kinodesse Golubi esimene mängufilm “Meie Erika”, mille keskmes on olümpiavõitja Erika Salumäe lugu. Kuna Salumäe sportlik teekond on vaatajatele valdavalt teada, on režissöör soovinud põnevust hoida teemadega, mis inimesi seesmiselt saadavad.

“Olgu ta hirmust jääda üksi või olla mitte armastatud. Just see teekond loeb rohkem kui tulemus. Me teame, kuhu me jõuame, aga kuidas me sõidame sinna, see on teine küsimus,” selgitas ta.

Kriitikat Golub ei karda. “Ma kuulan, loen ja vaatan ikka ja siis mingi peegeldus on. Ma võin nõustuda või mitte, aga kui keegi lihtsalt ühesõnaliselt nimetab seda, siis nii ta on. Ega ma ei tea, mis inimesel sel päeval juhtus, et talle ei sobinud. Võib-olla kümme aastat hiljem vaatab ja kõnetab teda teistmoodi.”