Narva elanike peamine mure on juba mitu aastat olnud kõrge kaugküttehind ning nüüd ei näe linnavõim muud lahendust, kui riigilt küttehinna toetust küsida.
Eelmise aasta jaanuaris korraldasid narvakad küttehinna vastu meeleavalduse. Tänavu enam ei protestita, vaid oodatakse pikisilmi kevadet ning vaadatakse nutuste nägudega küttearveid. Narvalanna Tatjana elab kahe lapsega ühiselamus. Küttearve tasumine tuleb tal laste arvelt.
“Kuidas ma siis elama pean? Saan töötasuna alampalka, sellest pean maksma korteri eest, kuid lapsed tahavad ka süüa ja riidesse panna. Kust see raha tuleb? Pean vist lapsed raekotta viima, et linnavõim nad oma toidule võtaks. Ei saa ju lastele öelda, et tasusin küttearve ja süüa enam pole,” rääkis Tatjana.
Raekojas ollakse toimuvaga kursis. Narva linnavalitsuse andmeil on kaugkütte hind Narvas Eesti keskmisest 30-40 protsenti kallim, samas elavad pooled Narva elanikest suhtelises vaesuses.
“Kujutage ette, et sa saad tuhat eurot kätte ja Narvas on see üsna korralik sissetulek ja kui sa sealt maksad 250-300 eurot oma korteri eest, siis see on ikka väga suur osa sissetulekust. Ja eks ta akumuleerudes tekitab ka tugevamaid sotsiaalseid pingeid, rahulolematust riigikorraga ja valitsejatega nii Tallinnas kui kohapeal. Väga rõõmus see olukord ei ole,” rääkis Narva linnapea Katri Raik.
Olukorrale püüdis kiiret lahendust leida linnaametnikest ja volikogu liikmetest koosnev töörühm, kuid peale kohtumisi soojatootja ja võrguettevõttega leiti, et ainus võimalus on riigilt abi paluda.
Pretsedent on olemas. Viis aastat tagasi maksti Eesti elanikele kõrgete energiahindade hüvitist. Narvakatele kompenseeriti toona kõrget elektrihinda, kuid mitte küttekulu, kuna siis oli küttehind Narvas madal.
“Ehk me pöördume Vabariigi Valitsuse poole, ilmsesti läbi volikogus tehtava avalduse ja palume riigilt toetust või dotatsiooni. Toasoe on kahe aastaga tõusnud kolm korda, ehk me palume seda, mis kunagi tehti ülejäänud Eestile, et nüüd tehtaks ka Narvale. Nii lihtne ongi,” selgitas Raik.
Narva linnapea arvates võiks riiklik toetus minna otse soojatootjale, kes piirilinna elanikele odavamat toasooja tarniks. Toetust ei vajata siis, kui Balti elektrijaam turule pääseb, sest siis ei pea Narvat kalli maagaasiga kütma.
Kaugküttetoetust vajaks Narva kuni 2028. aastani, mil peaks valmima uus ja säästlikum küttelahendus. Valitsuse poole pöördub Narva volikogu eeldatavasti jaanuari lõpus. Norstati uuringu järgi tunnetab küttearvete tasumisega raskusi tervelt kaks kolmandikku Ida-Virumaa elanikest.