Ameerika Ühendriikide poliitika eksperdi ja suhtekorraldusfirma META juhi Andreas Kaju sõnul ei tohiks me Gröönimaad puudutavatel läbirääkimistel Ühendriikidega NATOst isegi mitte iitsatada, vaid peaksime kasutama kõneluste edu nimel Euroopa Liidu suurimat relva: kaubandust.
Miks ähvardas USA president Donald Trump Euroopa riike seoses Gröönimaaga?
Ta on sõnastanud oma eesmärgi päris selgelt: laiendada läbirääkimiste kaudu otseselt Ameerika mõjuala Gröönimaal. Arvan, et Gröönimaa liitmine Ühendriikide koosseisu õiguslikus mõttes ei ole eesmärk. Maksimalistlik küll, aga ju on seal veel vahevariante, mis võiks olla Ühendriikide lepingulised õigused – puudutab see maavarasid või midagi muud. Trump on varemgi kasutanud tariife survemeetodina oma läbirääkimispositsiooni parandamiseks, aga hiljem oleme näinud, et see, millega ähvardati, ei ole ilmtingimata tulemus, kuhu jõuti. Majandusajakirjanduses kasutatakse väljendit TACO trade – viide lausele Trump always chickens out (eesti keeles umbes «Trump lööb alati viimasel hetkel põnnama» – M.-B. J.). Nii et tariifidega ähvardamine on pelgalt survemeetod.
Kuidas nüüd läheb, me muidugi ei tea. Ma ei taha jätta muljet, nagu see oleks mingis ulatuses okei – muidugi ei ole, ja mitte ainult eurooplase positsioonilt. Ka värsked uuringud Ameerikast ütlevad, et 25 protsenti elanikkonnast toetab Trumpi nõudmisi Gröönimaa suhtes, kolmveerand on vastu. Praegu pole sellele ka Kongressi ja senati toetust. Nii et sisepoliitika mõttes kõnnib ta õhukesel jääl, nagu ka järgmise sügise vahevalimiste võtmes.