Taani välisminister Lars Løkke Rasmussen ja tema Gröönimaa kolleeg Vivian Motzfeldt viibisid möödunud nädalal Washingtonis, et saada selgust USA presidendi Donald Trumpi administratsiooni kavatsustest Gröönimaaga.

“Me ei suutnud muuta ameeriklaste seisukohta. On selge, et (USA) presidendil on soov Gröönimaa üle kontrolli saavutada. Rõhutasime väga selgelt, et see ei ole kuningriigi huvides,” ütles Rasmussen.

Osapooled tunnistasid, et põhimõttelistele erimeelsustele lahendusi ei leitud, kuid sellele vaatamata lubati jätkata tihedat suhtlust.

“See oli hea kohtumine. Sellel kohtumisel leppisid mõlemad pooled kokku töörühma moodustamises, mis jätkab tehniliste läbirääkimiste pidamist Gröönimaa omandamiseks. Need läbirääkimised toimuvad, nagu mulle öeldi, iga kahe kuni kolme nädala tagant,” lausus Valge Maja pressiesindaja Karoline Leavitt.

Taani ja Gröönimaa esindajad külastasid ka USA Kongressi, kus seadusandjad väljendasid muret president Trumpi kavatsuste pärast. Skeptikuid leidub lisaks demokraatidele ka vabariiklaste seas.

“Saime kohtumisel ka teada, et taanlased ja gröönlased on väga avatud täiendavate riikliku julgeoleku võimekuste paigutamisele Gröönimaale, et tulla toime võimalike riskidega. Seega väide, et peaksime omama riiki oma riikliku julgeoleku kaitsmiseks, on lihtsalt jabur,” ütles senaator Angus King.

Ameeriklaste murede leevendamiseks Arktika julgeoleku pärast on Taani juba suurendanud oma panust piirkonna kaitsevõimesse ning kinnitas Washingtonis, et teeb seda ka edaspidi.

“Viimase paari aasta jooksul oleme eraldanud ligi 15 miljardit USA dollarit Arktika piirkonna kaitsevõimekuste arendamiseks. Oleme Arktika NATO riikide seas survestanud allianssi suuremaks kohalolekuks. Ausalt öeldes saan praegu näpuga näidata vaid eelmise USA administratsiooni suunas. USA on ajalooliselt olnud selles küsimuses mõnevõrra tõrges. Loodetavasti see nüüd muutub,” rääkis Rasmussen.

Samal ajal ei ole Trump näidanud oma seisukohtades taandumise märke. Ta kordab pidevalt, et Gröönimaa on USA-le riikliku julgeoleku seisukohalt hädavajalik.

“Taani ei suudaks midagi teha, kui Venemaa või Hiina tahaks Gröönimaa okupeerida. Küll on aga palju, mida meie saame teha. Nägite seda eelmisel nädalal Venezuelas. On palju, mida saame sellistes olukordades ette võtta. Ma ei saa loota sellele, et Taani suudab end ise kaitsta,” lausus Trump.

Olukord eskaleerus siiski oodatust kiiresti. Survestamiseks teatas Trump, et kehtestab alates 1. veebruarist Gröönimaa toetamise eest kaheksale Euroopa riigile, sealhulgas Soomele, 10-protsendise tollimaksu.

“Need ei ole lihtsalt juhuslikud liitlased. Need on väga tugevad liitlased. Ja kui räägime Gröönimaast, siis see ei ole “diili tegemise kunst”. See meenutab pigem kohtingumängu. Me peaksime rohkem keskenduma sellele, kuidas olla partner, mitte sellele, kuidas olla sundiv pool. Ja see ei ole kindlasti selline keelekasutus, millega peaks kedagi partnerlusse kutsuma,” lausus vabariiklasest senaator Mike Turner.

Kui juunikuuks ei ole Trump oma tahtmist saanud ja Taani pole Gröönimaad USA-le müünud, ähvardab Trump, et tollimaksud tõusevad 25 protsendini.

“Ma olen väga hästi kursis sellega, mis toimub. Praegu ei ole Venemaa ega Hiina poolt Gröönimaale otsest julgeolekuohtu. Ainus julgeolekuoht Gröönimaale on praegu Ameerika Ühendriigid,” märkis demokraadist senaator Marc Warner.

Arvamusküsitlused näitavad, et enamik ameeriklastest ei poolda Gröönimaa omandamist. Reutersi tellitud küsitluse järgi on enam kui 70 protsenti ameeriklastest igasuguse sõjalise jõu kasutamise vastu.

“Minu arvates on äärmiselt ebamõistlik arvata, et saame minna ja võtta endale mõne teise riigi. Riikidel on oma suveräänsus. Kehtib rahvusvaheline õigus ning kehtib ka õigusriik Ameerika Ühendriikides, kuid praegune valitsus eirab nii oma riigi seadusi ja põhiseadust kui ka rahvusvahelist õigust. Me oleme olnud oma liitlastega rahus kõik need aastad pärast Teist maailmasõda ja nüüd näib, et see kõik on lagunemas,” rääkis Robert.

Vaid vähem kui 20 protsenti ameeriklastest kiidab heaks presidendi tegevuse Gröönimaa suunal.

“Jõud on väga tugev sõna. Sõjaliselt ma ei taha seda teha, kuid tal (Trumpil – toim.) on tollimaksud – tal on see võim ja volitused – ning minu arvates peaks ta neid kasutama, absoluutselt. Ma arvan, et Gröönimaa on strateegiliselt väga oluline meie ja selle poolkera teise poole vahel. Mida iganes saame teha poliitiliselt ja rahaliselt, et olukorrale survet avaldada, toetan seda,” lausus Todd.

Pinged Euroopa ja Trumpi administratsiooni vahel kasvavad. Sel nädalal viibib USA president Šveitsis Maailma Majandusfoorumil, kus Euroopa liidritel avaneb võimalus püüda transatlantilisi pingeid leevendada.