USA president Donald Trump teatas laupäeval, et kehtestab 1. veebruarist Taanile ja teda toetanud Norrale, Rootsile, Prantsusmaale, Saksamaale, Suurbritanniale, Hollandile ja Soomele 10-protsendilise tollimaksu kõikidele USAsse eksporditavatele kaupadele, mis jäävad kehtima seni, kuni USA-l õnnestub Gröönimaa ära osta. Kui aga kokkulepet ei tule, lubas Trump tollimaksud tõsta 25 protsendini.

Võib mõista Gröönimaa strateegilist tähtsust USA jaoks, kuid kujunenud olukord on seda kahetsusväärsem, et tegelikult pole Washingtonil mingit vajadust oma julgeolekuhuvide kaitseks Gröönimaa liidendamiseks. Esiteks kuulub Gröönimaa koos Taani ja USAga NATOsse ning teiseks on Taani ja USA 1951. aastal külma sõja ajal sõlminud Gröönimaa kaitse lepingu. See leping on jätkuvalt jõus ning selle alusel on USA-l õigus rajada Gröönimaale sõjaväebaase ja tuua saarele tehnikat ja sõjaväelasi.

Omaaegses vastasseisus Nõukogude Liiduga kasutas USA lepingut aktiivselt ning rajas Gröönimaale vähemalt kuus suuremat sõjaväebaasi. Koos radarijaamade ja väiksemate baasidega ulatus USA militaarobjektide arv saarel seitsmeteistkümneni. NSVLi lagunemise järel kärpisid Ameerika Ühendriigid sealseid kaitsekulusid ning praeguseks on baasidest alles jäänud vaid üks, Pittufiki baas, endise nimega Thule.

Seega, kui Washington on õigusega kritiseerinud Euroopa liitlasi kaitsekulutuste unarusse jätmise eest alates 1990. aastatest, siis Gröönimaa kaitstuse teemal tuleb tal vaadata ka peeglisse. Juriidiliselt ja diplomaatiliselt ei takista miski USA-l saarel vanu baase taas avada ning ehitada uusi. Tõsi, viimaste sündmuste valguses võib takistuseks kujuneda järsult Ameerika-vastaseks kujunev avalik arvamus paljudes Euroopa riikides, mitte üksnes Taanis, ja eeskätt Gröönimaal. See on otsene tagajärg maailma suurima saare hõivamise retoorikale. Tasub meenutada, et Gröönimaa teema tõusis üles juba Trumpi esimesel valitsemisajal.

Postimehe hinnangul on USA julgeolekuhuvide kaitsmine võimalik ka siis, kui Gröönimaa on Taani kuningriigi osa ja mõlemad on NATOs.

Vägisi pakub ennast välja võrdlus Gröönimaa ja Kuuba vahel. Kuid Gröönimaa ei ole Kuuba ja seda ei valitse kommunistid. Kuuba kujutas endast vaid ajutist eksistentsiaalset ohtu USA-le, kuid Gröönimaal on USA jaoks püsiv strateegiline tähtsus. Ometi pole võimalik mõista viisi, kuidas Donald Trump on kohelnud oma väga head liitlast Taani kuningriiki. Loogiline tee USA julgeolekumurede lahendamiseks oleks Gröönimaa suurem kindlustamine koostöös Euroopa liitlastega. Selle asemel on kõlanud jutud selle kohta, et gröönimaalastele lubatakse USAga liitumise puhul suurt rahasummat. Afganistanis ja Iraagis kaotas elu kokku ligi viiskümmend Taani sõdurit, võideldes ameeriklaste kutsel nendega külg külje kõrval. Võib mõista, miks tekitab Trumpi retoorika Taanis suurt pahameelt. Nii liitlastega ei tehta!

Kui USA presidendi jõuline retoorika on viinud Euroopa sõjalise ärkamiseni, mida võib pidada positiivseks, siis Gröönimaa asjas on tema sammud muutumas kontraproduktiivseks. Trumpi tolliähvardused, kui ta Gröönimaad ei saa, on pälvinud otsustavat vastuseisu paljudelt Euroopa liidritelt ning ta võib eeldada Euroopa Liidu koordineeritud vastust, millega ühinevad ilmselt Suurbritannia ja Norra. Pühapäeval kogunevad ELi 27 riigi suursaadikud erakorralisele kohtumisele, et arutada USA võimalikke tollimaksusid ja vastukäike neile.

Postimees on varem kirjutanud, et USA on tõenäoliselt ainus maailma suurjõud, kes võib endale tollisõda lubada. Pikas perspektiivis ja ELi ühtse vastuse korral kannab kaotusi siiski ka Washington ise. Praegu on aga paraku tekkinud olukord, kus Taanil ja tema liitlastel pole võimalik Trumpi nõudmistele järele anda. Ometi on praegusel ajajärgul lääneriikide ühtsust vaja rohkem kui kunagi varem peale Teise maailmasõja lõppu.

Mõistlik vastus saab seisneda vaid diplomaatias ning külma pead tasub hoida ka õigusega nördinud eurooplastel. Väga tõenäoliselt ei ole ka Trumpil seni veel selget plaani, kuidas sel teel käituda ning ta katsetab mitmesuguseid survestamise võimalusi. Läbirääkimiste käigus peavad osapooled taas oma soovid lauale panema ning leidma kõiki rahuldavaid tulemusi. Postimehe hinnangul on USA julgeolekuhuvide kaitsmine võimalik ka siis, kui Gröönimaa on Taani kuningriigi osa ja mõlemad on NATOs. Õigupoolest on see kõige parem variant kõigist mõeldavatest.