Việt Cộng
Việt Cộng (täisnimi vietnami keeles Mặt trận Dân tộc Giải phóng miền Nam Việt Nam, prantsuse keeles Front National de Liberté) oli Lõuna-Vietnamis tegutsenud kommunistlik vastupanuorganisatsioon. Organisatsioon asutati 1960. aastal vastukaaluks Lõuna-Vietnami presidendi Ngô Đình Diệmi autoritaarsele poliitikale. Việt Cộng tegutses tihedas koostöös Põhja-Vietnami valitsusega, mida juhtis Hồ Chí Minh.
Việt Cộngi peamine eesmärk oli Vietnami ühendamine kommunistliku juhtimise all. Pinged Lõuna-Vietnami valitsuse, Põhja-Vietnami ja Việt Cộngi vahel kasvasid relvastatud konfliktiks, mida tuntakse Vietnami sõjana.
Việt Cộng osales mitmes suures sõjalises operatsioonis. Tuntuimad neist olid Tếti pealetung 1968. aastal ja Lihavõttepealetung 1972. aastal, mis mängisid olulist rolli sõja käigus ja avaldasid mõju rahvusvahelisele arvamusele.
8. juunil 1969 kuulutati välja Lõuna-Vietnami Vabariigi Ajutine Revolutsiooniline Valitsus (LVVARV), mida peeti Việt Cộngi poliitiliseks esinduseks. Valitsuse juhiks sai Huỳnh Tấn Phát.
1973. aasta Pariisi rahulepingutega, mille allkirjastasid Ameerika Ühendriigid, Põhja-Vietnam ja LVVARV, lepiti kokku USA vägede väljaviimises ja sõjategevuse lõpetamises Lõuna-Vietnamis. Tegelikkuses jätkusid lahingud ning Lõuna-Vietnamis kujunes olukord, kus eksisteerisid kõrvuti Lõuna-Vietnami valitsus ja ajutine revolutsiooniline valitsus.
30. aprillil 1975 vallutasid Põhja-Vietnami väed koos Việt Cộngi üksustega Saigoni, mis tähistas Lõuna-Vietnami kokkuvarisemist. Seejärel moodustati üleminekuvalitsus ning 1976. aastal, Vietnami ametliku ühendamise järel, likvideeriti Việt Cộngi organisatsioon, kuna selle eesmärk oli saavutatud.