Mooste Rahvamuusikakool
Mooste Rahvamuusikakool oli 2012–2023 tegutsenud era rahvamuusikakool Mooste vallas (al 2017 Põlva vallas) endise Mooste mõisa viinakelder-elamus.
Kooli rajamise idee käisid välja MTÜ Folgisellide Seltsi juhatuse liikmed Ülle Podekrat ja Ülo Needo. Alates 2017. aasta jaanuarist sai koolipidajaks MTÜ Virbel. Õppekava kirjutas koolile ning koolijuhina tegutses MTÜ Virbli juhatuse esimees, pikaaegne koolitusjuht, etnomusikoloog ja muusikaõpetaja Krista Sildoja. MTÜ juhatusse kuulus ka pillimeister ja muusikaõpetaja Raivo Sildoja.[1]
Õppe eesmärk
Mooste Rahvamuusikakooli ülesandeks ja eesmärgiks oli laste, noorte ja ka täiskasvanute loomevõimete avastamine ja kavakindel arendamine ning kohaliku kultuurielu edendamine pärimuskultuuri traditsioonidele toetudes. Motiveeritud ja teotahteliste õppijate puhul oli üheks lisaeesmärgiks professionaalse pärimusmuusikahariduse õppeks ettevalmistuse andmine.
Mooste Rahvamuusikakooli õppetöö sisuks oli peamiselt eesti pärimusmuusika traditsioonide tundmaõppimine, nende taasesitamine ja väärtustamine. Õpilased said üldmuusikaliste elementaaroskuste õppimise kõrval süveneda pärimusmuusika praktiseerimiskunsti tõdedesse ning neile anti sellel alal ka teoreetilised põhiteadmised.
Mooste Rahvamuusikakoolis toimus õppetöö vastavalt Eesti Hariduse Infosüsteemis kinnitatud rahvamuusika õppekavale nii individuaal- kui ka grupitundides, üldhariduskoolidega sama aastakalendri alusel. Kõige tähtsamaks eesmärgiks oli valmistada ette tugevaid üksikpillimehi – külapillimehi –, kes tunneksid end vabalt lisaks ka koosmängus ja jämmidel. Pillid, mida sai Mooste Rahvamuusikakoolis õppida:
- kandled – väikekannel, külakannel, rahvakannel, päkarauakannel
- rahvapärane viiul
- rahvapärased puhkpillid – torupill, flööt
- lõõtspillid – teppo lõõts, karmoška, akordion
- näppepillid – mandoliin, ukulele, kitarr
Kooli tuntumate vilistlaste seas on külakandlemängija ja helilooja Aia Rikka, lõõtspillimängijad Mihkel Sildoja ja Uku Zolgo, torupillimängija Reinhold Omel jt.
Koolis tegutses järjepidevalt pilliklubiliste seltskond, kus käis nii noori kui ka täiskasvanud pillimängijaid. Esinemas käidi nii kodu- kui välismaal, valmistati ette nii paikkondlikke kui vabariiklikke tähtsündmusi (nt täiskasvanute pillilaagrid, vabariiklik kesktalvine pillimeeste kokkutulek Jaanuarijämm jms). Igas vanuses kooli õpilased osalesid aktiivselt laulu- ja tantsupeoliikumise rahvamuusikapidudel muusikutena kaasa tehes.