Moora mõis

Moora mõis (saksa keeles Mohrenhof, taani keeles Moori) oli rüütlimõis Simuna kihelkonnas[1] Virumaal.[2] Tänapäeval Moora küla lähedal[3] Vinni vallas Lääne-Viru maakonnas.

Ajalugu

Mõisast on märkeid alates 1346. aastast Taani hindamisraamatust ja 1669. aastast Taxferi hindamisraamatust. 1346. aastal Taani kuningas Waldemar IV (kutsenimi Hinske) läänistab Moori maamõisa Nycolasele, kes oli selle ostnud Orgeselt.[küsitav]

1435 – Hinrich More saab mõisa omanikuks teadmata teel.

1548 – Hinrick More annab vend Bartholomeusele Veiküla 12 adramaad.

1687 – Christoph Adolph Elert on alaealine, et mõisa pärida, teda esindab kasuisa Rudolph Stackelberg.

1688 – Mõis võõrandati ning see läks Rootsi riigi halduse alla. Mõisa nimeks sai Moora mõis (Mohrenhof). Tiesenhausen Kathrina Elisabeth abiellus 1712 . aastal Otto Johann von Tisenhauseniga.

1734 – Laevakapten Gustav Reinhold Riesenkampff ostis mõisa endale.

1757 – Otto Johann Payküll koos oma venna Adamiga ostis mõisa kaptenilt ja abiellus Katharina Elisabeth Stackelbergiga.

1771 – Magnus Adolph Rosenbach ostis mõisa ja abiellus Katharina Elisabeth Mohrenschildiga.

1788 – Preisi leitnant ja haagikohtunik Budberg Wilhelm von Budberg saab pandiga mõisa ilma Veikülata. Abiellus 1765. aastal Anna Renate von Bistramiga.

1804 – Karl Magnus Rosenbach ostis mõisa, kui Budbergi pandiaeg lõppes. Abiellus 1796. aastal Vao Helene Elisabeth Baranoffiga.

1831 – Parun Alexander Georg von Stackelbergostab ostab mõisa. Abiellus 1833. aastal Woldemar von Patkuli tütre Katharinaga.

1855 – Venevere krahv Gustav Rebinderilt Hanguse ostis Moora mõisa.

1889 – Mõisale ehitati viinaköök ja tuuleveski.

1890 – Moora mõisa alad ühendati Laekverega.

1900 – Heinrich Alexander von Stackelberg saab kinkelepinguga mõisa oma isalt. Abiellus 1892. aastal Alexander von Weissi tütre Elisabethiga.

1919 – Mõis võõrandati maareformi seaduse tõttu. Moora mõis läks Eesti Vabariigile.

1924–1931 – Moora mõisa hoone lammutati ja kividest ehitati Laekvere kauplus, koolimaja, meierei ja pritsimaja.

1938 – Mõisa maadel oli 34 ostetud talu ja 78 asundustalu. Suurimaks üksuseks oli riigimets 1441 hektarit.[4]

Tänapäev

Moora mõisast ei ole tänaseni säilinud ühtegi hoonet ega märkimisväärset jälge. Kõik mõisa ehitised lammutati 1924.–1931. aastatel ning materjalid kasutati ümber kohalike hoonete – nagu Laekvere kauplus, koolimaja, meierei ja pritsimaja – ehitamiseks. Näha on ainult muruväljak.[4]

Viited

  1. ↑ Moora mõis Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris
  2. ↑ http://www.mois.ee/pikknimm.shtml (vaadatud 22.03.2016)
  3. ↑ Moora ms, www.eki.ee
  4. 1 2 Ross, Heino (2011). Simuna kihelkonna mõisad I. ISBN 978-9949-21-505-8.

Välislingid

allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/Moora_m%C3%B5is