Kalev Pügi (perekonnanime rööpkuju Pugi; 31. detsember 1925 Tartu – 13. oktoober 1984 Kingston, Kanada) oli eesti keemiainsener.^[1]

Kalev Pügi oli metsatöösturi poeg.^[1]

Ta lõpetas 1944. aastal Tartus gümnaasiumi.

Ta põgenes 1944 Saksamaale ning õppis 1946–1947 Balti Ülikoolis Pinnebergis keemiat.

Läks 1947. aastal Kanadasse. Oli aasta metsatöödel, õppis 1948–1952 Vancouveris Briti Columbia Ülikoolis, mille lõpetas keemiainseneri erialal, magistrikraadi kaitses keemilise tehnoloogia alal (1955 Queensi Ülikoolis Kingstonis). Ta oli 1952–1964 Kingstoni lähedal Maitlandi rajatud DuPonti suurfirma keemiainsener, 1964–1971 sama firma arendusgrupi uurija, 1971–1984 uurimisgrupi juht.^[1]

Tema uurimisvaldkond oli orgaaniline süntees, peamiselt polüamiidide saamine ja polüamiidkiudude tööstuslik tootmine. Pügi uurimistulemuste alusel ehitati uus reaktor, mis võimaldas toota nailonit varasemast tõhusamalt. Ta juhtis esimese täieliku matemaatilise mudeli loomist kunstkiudude valmistamiseks. Uuringute tulemused on patenteeritud paljudes tööstusriikides. Ta oli Kanada Keemiainseneride Ühingu liige.^[1]

• Oxidation of cyclohexane. USA, Prantsusmaa ja Belgia patendid. Referaat Chemical Abstracts 64 (1966) Nr P1982e, 65 (1966) Nr P15248a
• Polyamides by continuous polymerization (kaasautor). Kanada ja Saksamaa patendid. Referaat Chemical Abstracts 82 (1974) Nr 31793h.

Pügi oli innukas maletaja ja maleelu organiseerija Kanadas, ta valiti korduvalt Ida-Kanada Maleliiga ja 1973–1984 Kanada Maleliidu presidendiks. Ta korraldas mainekaid ülekanadalisi maleturniire, millest 1975. aastal (vahetult enne surma) võttis osa ka Paul Keres. Maletajana on Pügi autasustatud kuninganna Elisabeth II hõbemedaliga (1977).

• Balti Ülikool Saksamaal (1946–1949). Toronto 1991. Lk 271, 469–470

• Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013

Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.