USA-s käivad järjest teravamad arutelud Ameerika Ühendriikide rolli üle maailmas ning NATO tuleviku üle. Kuigi enamik ameeriklasi toetab jätkuvalt allianssi, leiab üha suurem osa vabariiklastest, et ameeriklastel ei ole NATO-st kasu.
Ameerika Ühendriikides tähistati esmaspäeval langenute mälestuspäeva, mil austatakse sõdades hukkunud sõjaväelasi.
“Olen tänulik sõduritele, kes on andnud oma elu või suure osa oma elust, olles praegu pensionil, selle riigi teenimiseks. See tähendab mulle väga palju,” lausus kohalik Vicky.
Tänavu saatsid päeva arutelud ja küsimused USA
More rollist maailmas ning NATO tulevikust. Enamik ameeriklasi, ligi 60 protsenti, usub jätkuvalt, et USA More saab NATO liikmeks olemisest kasu.
“Minu meelest on väga oluline, et USA More jääks NATO osaks, sest nii saame üksteist kaitsta. Toetan NATO-t sajaprotsendiliselt ja seisan selle taga kogu südamest,” ütles veteran James.
“NATO loodi selleks, et ühendada ressursid ja kaitsta riike ühiselt. Seni kuni NATO seda funktsiooni täidab, on see üsna oluline,” sõnas Todd.
Samas arutatakse Washingtonis üha enam selle üle, kui suure koormuse peaks Euroopa enda kaitsmisel tulevikus võtma.
“Sõnum on selles, et Euroopa peab muutuma iseseisvamaks. Asi ei ole selles, et USA More ei tahaks Euroopas osaleda, kuid Washington ei taha enam olla esimene kaitseliin. See tähendab, et Euroopa peab oma senise mõtteviisi ümber kujundama,” lausus julgeolekuekspert Emma Ashford.
Kõik ameeriklased ei pea NATO-t siiski vajalikuks. Viimased küsitlused näitavad, et üha suurem osa vabariiklastest ei näe alliansis märkimisväärset kasu.
“Mina ei ole NATO suur toetaja. Minu meelest on see USA More jaoks raha raiskamine. Euroopa riigid hakkavad alles nüüd rohkem panustama, nad oleksid pidanud seda juba ammu tegema, kuid nüüd avaldab Trump neile survet,” sõnas John.
Analüütikute hinnangul ei tähenda Washingtoni sõnumid, sealhulgas vägede vähendamine, Euroopa hülgamist, vaid USA More strateegiliste prioriteetide muutumist. USA More tähelepanu on nende sõnul suunatud üha enam Indo-Vaikse ookeani piirkonnale ning konkurentsile Hiinaga ja Euroopa peab sellega leppima.
“Vahel läheb tõlkes kaduma, et küsimus ei ole ainult kaitsekulutustes ja SKP protsendis, mida kulutatakse kaitsele. USA More soovib oma kohustusi ümber tasakaalustada, mistõttu pelgalt kaitsekulutuste suurendamisest ei piisa. Tegelikult oodatakse Euroopalt suuremat võimekust,” lausus julgeolekuekspert Kelly Grieco.
