Eesti elektriautode laadimisvõrk on nelja aastaga kasvanud enam kui kümme korda, samas kui elektriautode müük järsult kerkinud pole.
Arendajad tõdevad, et tegu on äriga, mis lähemas tulevikus toob ainult miinust. Et investeeringud hakkaks tagasi tulema, peaks elektriautosid olema praegusest vähemalt neli-viis korda rohkem. Kiirlaadijate paigaldamine on kallis töö. Ühe laadimisjaama maksumus jääb tavaliselt paarisaja tuhande euro ringi, kuid võib ulatuda ka üle 300 000 euro.
“Tegemist on väga kapitalimahuka investeeringuga. Ühe laadimisjaama avamisel on vaieldamatult suurim kulu elektrivõrguga liitumine. Oleneb, kui võimas laadimisjaam avada, aga kui räägime 150-kilovatistest ja võimsamatest ülikiirlaadijatest, ulatub investeering vähemalt paarisaja tuhande euroni,” selgitas Enefiti transpordi elektrifitseerimise juht Jaanus Riiner.
Aastal 2022 oli Eestis 147 elektriautode laadimispunkti. Praegu ehk kolm ja pool aastat hiljem on neid 2165. Täiselektrilisi autosid on 11 500 ehk Eestis on umbes viis autot ühe avaliku laadija kohta, kuid suur osa kasutajatest laeb autot peamiselt kodus. Müük on endiselt tagasihoidlik. Aprillis müüdi 115 uut elektriautot, mis moodustas kuus protsenti kõigist uutest autodest.
“Jälgime pingsalt täiselektriliste ja laetavate sõidukite suhtarvu laadijatesse. Tegemist on pikaajalise äriplaaniga. Praegu ei teeni Enefit ega usutavasti ka teised laadimisoperaatorid sellest tegevusest kasumit,” ütles Riiner.
Enefit on avanud Eestis 700 laadimiskohta. Läti Elektrum üle 300 ja neid tuleb juurde. Tänavu avab Elektrum 200 kiirlaadimiskohta ja kümnendi lõpuks 1000 uut laadimiskohta.
“Võin öelda, et investeeringud on väga suured. Näeme elektriautode laadimistaristu väljaehitamist tulevikuärina, mille tasuvusaeg on pikaajaline. Elektrum on üks vähestest ettevõtetest – neid on alla viie –, mis suudab teha nii võimsaid investeeringuid pikaajalise tasuvuse horisondiga,” nentis Elektrum Eesti juht Agnes Makk.
Arendajad loodavad, et kui investeerida laadimisvõrku, kasvab ka autojuhtide julgus sisepõlemismootorist loobuda.
“Olgem ausad, meie jaoks ei too see tasuvuspunkti lähemale kui aasta 2035. Kui hindame aastate 2030 ja 2035 elektriautode prognoose, tahaksime, et 2035. aastaks oleks Eestis 50 000 täiselektrilist sõidukit,” märkis Riiner.
“Raske on ennustada, millal hüppeline kasv toimub, aga meil on finantspuhvrit, et see aeg
•
•
More ära oodata,” sõnas Makk.
