Varem avaldas majandusliku kindlustunde uuringute tulemusi Eesti konjunktuuriinstituut, kuid alates sellest kuust teeb neid statistikaamet, kes avaldas teisipäeval oma esimese konjunktuuribaromeetri andmed.

Statistikaameti majandus- ja keskkonnastatistika osakonna juhataja Kaire Raasik rääkis “Terevisioonis”, et uuringu kohaselt on Eesti inimesed tuleviku osas üsna pessimistlikud.

“Pigem nähakse, et elu läheb keerulisemaks,” tõdes Raasik, kuid rõhutas, et üks-ühele ei saa uuringuandmeid varasemate andmetega võrrelda, sest konjunktuuriinstituudi metoodika oli statistikaameti omast veidi erinev.

Ka konjunktuuriinstituudi viimases uuringus oli inimeste tulevikuvaade üsna pessimistlik ja Raasiku sõnul on nüüd arvamused grammikese positiivsemaks läinud, kuid siiski nähakse tulevikku üsna tumedates toonides.

“Arvatakse, et enda leibkonna sissetulek ei suurene, hinnad tõusevad, elu läheb majanduslikult keerulisemaks,” rääkis Raasik.

Ettevõtluse poolelt on näiteks teenindus- ja tööstusettevõtjad neutraalsel tasemel, eeldades, et tulevikus jääb tõenäoliselt kõik umbes sarnaseks nagu praegu. Kõige madalam oli kindlustunde indikaator ehitussektoris.

“Tellimuste arv on see, mille osas ollakse praegu negatiivsemad – neid pole piisavalt palju, ei ole see tulevik neil praegu nii kena,” sõnas Raasik ja tõi vastukaaluks välja kaubandussektori, kus hoiak oli veidi positiivsem ja optimistlikum.

Küsimusele, kas mõnes valdkonnas näitab kindlustunne ka positiivseid märke, vastas Raasik, et elanikkonna osas ei ole otseselt midagi sellist välja tuua. Ta tõdes, et ka varasemalt on aegreas olnud hüppeid ja andmeid on parem tõlgendada siis, kui statistikaamet on neid oma metoodika alusel veel paar kuud kogunud.

“Suurem analüüs on plaanis teha sügisel, kui oleme andmeid paar-kolm kuud kogunud, siis on ka trendid näha,” selgitas Raasik, kelle sõnul plaanib suuremat analüüsi sügisel ka majandusministeerium.

Konjunktuuribaromeetritega hinnatakse nelja ettevõtlussektori ja eratarbijate majanduslikku kindlustunnet. Vastuste põhjal moodustatakse iga sektori kindlustunde indikaator, mis on muu hulgas aluseks majandusprognooside ja üle-euroopaliste võrdluste tegemiseks. 

Statistikaamet kaasab kõigisse oma uuringutesse vastajad juhuvalimi teel riiklike registrite alusel, sama kehtib ka konjunktuuribaromeetrite puhul. Uuringu kutse said 6000 inimest ning 1450 kaubandus-, tööstus-, teenindus- ja ehitusvaldkonna ettevõtet.