Teisipäeval, mõni nädal enne eelarvenumbrite üle algavaid tõsiseid läbirääkimisi, kohtuvad üheksa netomaksja ministrid, et kooskõlastada vastukampaaniat Euroopa Komisjoni esitatud ja nüüd riikide kokkulepet ootavale eelnõule, kirjutas väljaanne Politico nelja riigi diplomaatidele viidates.

“Maht peab oluliselt vähenema,” ütles Rootsi Euroopa asjade minister Jessica Rosencrantz enne kohtumist Politicole. “Rootsi sissemakse dramaatiliseks suurendamiseks pole lihtsalt ruumi ega ka ühegi teise netomaksja sissemakse dramaatiliseks suurendamiseks. Rootsi ja teised teevad selle järgmise Euroopa Ülemkogu kohtumise eel väga selgeks.”

Lisaks Rootsile peaksid Politico andmeil läbirääkimistel osalema ka Taani, Soome, Austria, Holland, Saksamaa, Prantsusmaa, Iirimaa ja Belgia. Läbirääkimised toimuvad enne Brüsselis algavat üldasjade nõukogu, kus arutatakse EL-i seitsmeaastast (2028-34) finantsraamistikku.

Samas soovib vastupidisel seisukohal olev 16 riigist koosnev leer – nn ühtekuuluvuspoliitika sõbrad – kärpeid välistada. Nad väidavad, et põllumajandusele, kalandusele ja ühtekuuluvuspoliitika raames vaesematele piirkondadele tehtavatele maksetele minevaid kulutusi tuleb võrreldes komisjoni eelarveettepanekuga veelgi suurendada, kuna need moodustavad vähem kui poole MFF-i kogukulutustest.

“Komisjoni ettepanekus on ühtekuuluvuspoliitika, ÜPP (ühine põllumajanduspoliitika) ja ÜKP (ühine kalanduspoliitika) ainsad poliitikavaldkonnad, mis reaalselt kärbetega silmitsi seisavad, hoolimata uue mitmeaastase finantsraamistiku mahu üldisest suurenemisest,” kirjutasid riigid esmaspäeva õhtul Rumeenia koordineeritud ühisavalduses. Sellega liitusid Bulgaaria, Horvaatia, Tšehhi, Eesti, Kreeka, Ungari, Itaalia, Läti, Leedu, Malta, Poola, Portugal, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia ja Hispaania More.

Euroopa Komisjon loodab, et bloki liikmed annavad rohelise tule ettepanekule kulutada paketi osana aastatel 2028–2034 kuni 1,8 triljonit eurot.

Koos Covid-ajastu võla tagasimaksetega ulatuks eelarve kogukulu ligi 2 triljoni euroni ehk 1,26 protsendini kõigi EL-i riikide kogurahvatulust. Võrdluseks, praegune MFF, aastateks 2021.–2027. kokku lepitud eelarve moodustab umbes 1,1 protsenti liikmesriikide kumulatiivsest rahvatulust.

“Me peame loobuma Brüsseli refleksist, kus püütakse lihtsalt lahendada iga probleemi suurema rahasummaga,” ütles Austria Euroopa minister Claudia Bauer. “Eriti ajal, mil paljud liikmesriigid peavad tegema riiklikku kokkuhoidu ja raskeid eelarveotsuseid, vajab ka EL suuremat vaoshoitust.”

“Seepärast koordineerivad netomaksjariigid oma tegevust tihedamalt,” lisas Bauer. “Ühise lähenemisviisi ja vajadusel selgete punaste joonte abil järgmise EL-i eelarve jaoks.”

Ajal, kui läbirääkimised hakkavad muutuma üha pingelisemaks, avaldavad 16 suuremat eelarvet toetavat riiki survet viiele netomaksjale – Saksamaale, Rootsile, Austriale, Taanile ja Hollandile – mis saavad EL-i eelarvesse tehtavatelt maksetelt allahindlusi ehk tagasimakseid.

Nende avalduses kutsuti komisjoni uuesti üles tagasimakseid kaotama, väites, et nende taaskehtestamiseks puudub poliitiline ja majanduslik põhjendus.

16 riiki näitasid ka üles soovi edasi lükata osa EL-i koroonajärgse laenu tagasimaksmisest, mis eeldatavasti maksab järgmise eelarvetsükli jooksul 168 miljardit eurot.

Netomaksjate kohtumine toimub keset ootusi, et juuni alguses esitatakse detailsem läbirääkimiste pakett, mis sisaldab kavandatava eelarve üksikasjalikku lahtikirjutust koos konkreetsete numbrite ja kulude jaotusega. Plaanid on välja töötanud Küpros, mis on sel poolaastal EL-i Nõukogu eesistujariik.

Küpros on viimastel nädalatel pidanud läbirääkimisi riikide delegatsioonidega, et hinnata nende eesmärke, ja võib esitada ajakohastatud eelarve jaotuse juba 10. juunil, ütlesid kaks allikat. Pärast seda tuleb plaanid esitada Brüsselis baseeruvatele liikmesriikide suursaadikutele ning seejärel arutavad neid riikide juhid 18. juunil algaval Euroopa Ülemkogul.

Vaatamata soovile piirata oma sissemakseid, soovib üheksast netomaksjast koosnev rühm rõhutada, et toetab suuremaid kulutusi bloki seatud eesmärkidele, nagu julgeoleku tugevdamine ja tööstuse tugevdamine.

“Me vajame õigeaegset kokkulepet kaasaegse ja tulevikukindla mitmeaastase finantsraamistiku osas, mille prioriteedid on konkurentsivõime ja kaitse,” ütles Soome Euroopa asjade minister Joakim Strand. “Samal ajal peab raamistiku üldine tase olema madalam.”

Samuti kutsus Hollandi uus valitsus EL-i üles tegema uue eelarve osas raskeid valikuid, et tagada ressursside eraldamine sinna, kus neil oleks suurim piiriülene mõju.