Salavabariigi salavalimiskomisjon? Või hoopis salariigi salavalimisteenistus? Eks igaühele oma, aga minu poolt suur aitäh kõigile, kes tulid avaldama toetust valimisvaatlejatele – piketi mõju oli järgnenud Vabariigi Valimiskomisjoni (VVK) koosolekul selgelt märgata!
Esimese asjana paistis koosolekuruumi sisenedes silma, et masside liitumise hirmus oli vaatlejatele mõeldud toolide arvu poole võrra vähendatud. Kas selleks, et saaks ruumipuuduse ettekäändel huvilisi ukse taha jätta? Asjatu kartus — taas olid Eesti rahva silmadeks-kõrvadeks kolm harjumuspärast valimisvaatlejat.
Piketi fookuseks olnud VVK koosolekute ligipääsu küsimuse arutelu 5. päevakorrapunkti raames palistas komandandi maja ees skandeeritud salakomisjonide ja salateenistuste sõnum, mida hoiatavalt seostasime totalitaarrežiimidega – seda pidid seekord eriti varakult kogunenud VVK juhtrühma liikmed oma akna all taluma tervelt tund aega.
Selle vahetu tulemus oli, et päevakorrapunkti arutelust kulutati küll oma pool tundi üleolevale skolastikale, et misasi on üldse kaasamine ning otsustati vastastikuse hirmude üleskütmise foonil keelduda vaatlejate huvirühmana kaasamisest vaidlusaluse töökorra muudatuste arutelusse, kuid kapituleeruti lõpuks VVK esimehe Ingrid Kullerkannu ilmselt ette kokku lepitud sedastusega, et muudatusi ei tehta enne, kui justiits- ja digiminister Liisa Pakosta pole oma valimisseaduste täiendusi Riigikogusse toonud – ehk töökorra muutmine lükkus edasi sügisesse, sest polevat pakiline.
Selles mõttes oli oluline, et VVK koosolekute järelvaadatavaid videoülekandeid nõudnud Riigikogu liikmete kirjale alla kirjutanud Evelin Poolamets ja Kalle Grünthal olid leidnud istungitevabal nädalal aja, et austada piketti oma kohaolu ja sõnavõtuga. Kokku 23 Riigikogu liikme pöördumine leidis koosolekul korduvat nimetamist ning kahe allakirjutanu kohalviibimine andis lihas ja luus kinnituse, et rahvasaadikud on lisaks pöördumiste allkirjastamisele valmis astuma ka täiesti reaalseid samme VVK salakoosolekute vastu.
Koosolek tervikuna kujuneski seetõttu veidi kummaliseks, sest suur osa asju paistis olevat läbi arutatud juba koosolekuväliselt ja kohapeal toimus improteater, mille eesmärgiks oli end salakomisjoni uksest sisse pressinud vaatlejatele teeselda arutelu justkui sisuliste küsimuste üle. Nii kulutas valimisteenistuse juht Arne Koitmäe oma pool tundi kohaletulnute ajast sellega, et refereeris 2. päevakorrapunkti all ilmselt üpris ebavajalikult tehniliste nõuete dokumenti, mis oli saadetud VVK liikmete meilile ja vahetult enne salakomisjoni koosolekut tunnistatud asutusesiseseks kasutuseks.
Veidi põhjustas 1. päevakorrapunkti all sisulist mõttevahetust Raivo Uukkivi algatatud taotlus järelevalvemenetluseks Rae vallas, presidendivalimiste korraldus 4. punkti all, mida esitles valimisteenistuse nõunik Mihkel Pilving, aga VVK töökorda puudutavas punktis oli justkui tulise arutelu sisuliseks tuumaks pigem, et loodetavasti vaatlejad säästavad VVK-d kaebuste aruteluks kokku tulemisest suvel – ja järgmine kohtumine ei toimu enne 25. augustit, mil VVK peab ametlikult registreerima presidendivalimise kandidaadid.
Ent presidendivalimiste läbiviimise koosolekuid on VVK sunnitud pidama avalikult kaamerasilma ees ja sellega lükkama taas praktikas ümber oma väited, et järelvaadatavaid videoülekanded on võimatud isikuandmete kaitse nõuete tõttu — see koosolekul kõlanud eneseõigustuslik väide purunes tegelikult juba 26. märtsi Riigikogu juhatuse valimisel, mil VVK koosolek oli samuti järelvaadatava otseülekandega kättesaadav Riigikogu veebisaidil ja selle abil soovitas vaatlejatel oma koosolekut jälgida ka VVK ise.
VVK koosolekutel esitatavate argumentide puudulikkuse ja arutelu üldise piinlikkuse tõttu järelvaadatavaid ülekandeid ilmselt suuresti vältida soovitaksegi, aga samamoodi ei taheta, et avalikkus näeks, missuguse võhiklikkusega otsustatakse kriitilise tähtsusega asju nagu nt mobiilsetel nutiseadmetel hääletamise lubamist või arutatakse spetsiifilist tehnilist või õiguslikku pädevust eeldavaid valimiskaebusi.
Asutusesiseseks kasutuseks kuulutatud tehniliste nõuete dokumendis korduvat osutamist leidnud nn mobiilihääletus tuleb aga ilmselt enne 2027. aasta Riigikogu valimisi uuesti päevakorda — ja võib oletada, et ainuüksi vaatlejate järelevalvavate pilkude kohalolu VVK koosolekul seda seekord enam väärata ei suuda.
Märt Põder, MTÜ Ausad Valimised
Vaata lisaks:
