Tundub, et maailma valitseb Hiina, kui vaadata viimasel ajal aset leinud diplomaatiat, kus riiki külastas nii USA More president Donald Trump kui ka Venemaa liider Vladimir Putin.

Jah, kui vaadata kõiki neid visiite, siis need peegeldavad ilmselgelt Hiina jõumomenti maailmas. Kusjuures hiljuti ei ole vaid president Putin ja Trump käinud Pekingis, aga samuti on seal käinud näiteks Prantsusmaa president Emmanuel Macron ja Briti peaminister Keir Starmer. Kui kõik need neli visiiti kokku võtta, siis see tähendab, et viimase poole aasta jooksul on käinud kõikide ÜRO julgeolekunõukogu alaliste liikmesriikide juhid Hiinas. See näitab, et maailma poliitilisel tipptasemel on väga suur soov Xi Jinpingiga suhelda ja Hiinaga suhteid arendada.

Sellest on hästi palju räägitud aastakümneid, et Ameerika justkui langeb ja Hiina tõuseb. Kas me näeme praegu seda Hiina tõusu või ta ongi juba mingis mõttes liider?

Me võiksime öelda, et Hiina ja USA More on Trumpi vaatest juba samal tasemel, kuna Trump on rääkinud Hiinast kui G-2 riigist. Ja kui me vaatame ka neid avaldusi, mida tegid Hiina ja USA More pooled peale seda Trumpi visiiti, siis sellele Hiina-USA suhtele pandi uus iseloomustus ja see on konstruktiivne, strateegiline stabiilsus ja see eeldab, et mõlemad jõud on samasugusel tasemel ja käituvad üksteisega ausalt.

Kuidas Hiina näeb täna Venemaad? Kas tõesti nagu väiksema vennaga või on Venemaal ka midagi vastu panna?

Kui me vaatame praegust olukorda, siis Venemaa on kindlasti väga sõltuv Hiinast ja hiinlased teavad seda. Kui me vaatame kaubandusstatistikat näiteks, siis Hiina moodustab kolmandiku Venemaa tervest väliskaubandusest, aga kui vastupidi seda vaadata, siis Venemaa moodustab vaid viis protsenti tervest Hiina väliskaubandusest. Aga samal ajal on hiinlastele olemas ajalooline mälestus, et Venemaa on ju annekteerinud üle poolteise miljoni ruutkilomeetri Hiina territooriumi Qingi dünastia ajal, ja ma arvan, et seetõttu hiinlased isegi vaadates praegusele suhtele ei alahinda seda.

Aga misjaoks Hiina ikkagi ei sõlminud Venemaaga seda maagaasi torulepingut “Siberi jõud 2”? Ilmselgelt Venemaa pool seda lootis.

Ma arvan, et pikemas perspektiivis Hiina siiski tahab seda, kuna meile kõigile on selgelt nähtav, et LNG tarned, mis tulevad üle maailma merede, on haavatavad. Oleks ju loogiline, et Hiina tahaks seda gaasitoru. Aga ma arvan, et see, et Hiina nüüd seda ei ole sõlminud, näitab, et Hiinal on palju valikuid. Ja üks näide sellest valikust on, et Hiina toodab nii tohutult roheenergiat viimaste aastate jooksul. Kui me vaatame möödunud aasta numbreid, siis Hiina lisas 430 gigavatti roheenergia mahtu oma terve riigi taristusse. Et seda konteksti panna, võrdluseks: Eesti Energia tootmisvõime on 3,5 gigavatti. Ehk see, mis Hiina lisas ühe aastaga, on 100 korda suurem kui terve Eesti tootmisvõime. Kui Hiina lisab nii palju roheenergiat oma süsteemi, siis ma pakun, et tal ei ole kiiret seda diili Venemaaga teha.

Kas me võime näha ka sellist asja, et Hiina heidab Venemaa üle parda?

Seda on praeguses maailmas väga raske näha, kuna laias laastus Hiina ja Venemaa strateegilised eesmärgid on siiski üks ja sama, ehk Ameerika hegemoonia lõpetamine ja üleminek multipolaarsele maailmale. Kui see peaks muutuma, siis võiksime seda tulevikus näha.

Kui tulla nüüd Donald Trumpi ja Xi Jinpingi kohtumise juurde, siis tõstatus Taiwani teema. Juba sel ajal, kui see kohtumine toimus, kostusid Taiwanist väga valulised reaktsioonid ja inimesed näiteks tänavalt, kellega tehti intervjuusid, ütlesid, et nad on täiesti kindlad, et Donald Trump müüb nad ära. Kas see on võimalik stsenaarium ja kas USA More president saab seda üldse teha?

Ma ütleksin esimesena, et paljud Donald Trumpi väljaütlemised on siiski kooskõlas USA More pikaajalise strateegilise ebamäärasusega, kuna ta ei ole öelnud, et kas ta päästaks või ei päästaks Taiwani. Aga mis tekitab taivanlastele palju muret on see, et Trump on öelnud, et see ei oleks meeldiv tegevus USA-le ja et see on 9500 miili kaugusel. Ja see näitab, et Trump on võib-olla tagasi astumas nendest asjadest, mida USA More on enne öelnud, et ta võib-olla teeb. Samas ma arvan, et seal regioonis USA More teised liitlased, näiteks Jaapan, Filipiinid ja Lõuna-Korea, nemad võivad palju muret tunda selle üle, mida Trump ütleb. Kuna nüüd on näha, et Ameerika liitlassuhted on saanud üldse läbirääkimiskiibiks.