Armeenia kuulub Venemaa juhitavasse Euraasia Majandusliit (EAEU) ja sõltub tugevalt sealsest energiatarnest. Viimastel aastatel on aga riik püüdnud luua tihedamaid sidemeid Euroopa Liiduga. Muu hulgas kiitis Armeenia eelmisel aastal heaks plaani liitu astuda.

“Venemaa gaasil on väga-väga ahvatlev ja enam kui soodne hind,” ütles Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ajakirjanikele vastuseks küsimusele suhete kohta Armeeniaga. 

“Kuid loomulikult ei laiene sellised tingimused teistes integratsiooniraamistikes osalejatele. Seal on hinnakujundus täiesti erinev, põhinedes turuloogikal,” lisas ta.

Armeenia välisminister Ararat Mirzojan kinnitas, et riik ei soovi Venemaaga poliitilisi ja majanduslikke sidemeid katkestada.

“Soovime ja pingutame selle nimel, et säilitada ja süvendada oma normaalseid suhteid,” vahendas Venemaa uudisteagentuur Interfax Mirzojani esmaspäeval Jerevanis ajakirjanikele öeldut.

Suhted Venemaa ja Armeenia vahel – kus asub mitu Venemaa sõjaväebaasi – on muutunud üha teravamaks alates 2023. aasta septembrist, mil Aserbaidžaan võttis Vene rahuvalvajate kohalolekust hoolimata jõuga tagasi Mägi-Karabahhi separatistliku piirkonna.

Venemaa president Vladimir Putin tõstatas gaasihindade teema aprillis kohtumisel Armeenia peaministri Nikol Pašinjaniga, märkides, et Jerevan maksab 1000 kuupmeetri Venemaa gaasi eest 177,50 dollarit, samas kui Euroopas maksaks sama kogus üle 600 dollari.

“Erinevus on tohutu,” nentis Putin.

Samuti ütles Venemaa riigipea 9. mail ajakirjanikele, et Armeenial oleks oma Euroopa Liidu püüdluste osas “loogiline” rahvahääletus korraldada.

Juunis toimuvad Armeenias parlamendivalimised, kus Pašinjani erakond astub vastu mitmele opositsiooniparteile, millest paljud on venemeelsed.