Balti riikide Rail Baltica rööbaste ostu ühishange haiseb lämmatavalt korruptsiooni järgi. Rööpatundjatel on tekkinud kahtlused räige ülemaksmise suhtes. Ühishanke raames on plaanis osta rööpaid oluliselt kõrgema hinnaga, kui neid praegu turul või otse tarnijalt saada on. Läti on lepingu juba allkirjastanud, Leedu keeldus ühishankes osalemast, kuna suudab sama tarnija käest osta umbes 13% odavamalt. Eesti alles hindab olukorda.
Hanke kogumaksumus Balti riikidele võib küündida ligi 350 miljoni euroni, 13% sellest on 45,5 miljonit eurot. Korralikult vastu pükse saanud Läti transpordiminister Atis Švinka tunnistas, et edaspidi hinnatakse ühishankeid kriitilisemalt ning lepinguid ei allkirjastata enne selgete vastuste saamist.
Lisaks tõstatas meedia küsimuse eelmisest Rail Baltica hankest, kus madalaima hinnaga pakkuja jäeti kõrvale formaalse vea tõttu. Eks igaüks võib endalt nüüd küsida, miks need hanked ühtepuhku halvasti välja tulevad ja muudkui kallimaks lähevad. Ehk on see kuidagi seotud närukaelte ja lurjustega?
Tegu on klassikalise näitega sellest, kuidas suured üleeuroopalised infrastruktuuriprojektid muutuvad bürokraatlike ühishangete tõttu kallimaks ja ebaefektiivsemaks. Leedu käitus pragmaatiliselt ja kaitses oma maksumaksja huve, keeldudes kallimast ühispakkumisest. Läti kiirustas alla kirjutama ning peab nüüd pisaraid valama. Eesti jaoks on see õpetlik juhtum – enne liitumist tuleb teha põhjalik kulude-võrdlus, mitte astuda tuima näoga “ühise Balti hanke” rehale.
Probleem on sügavam. Rail Baltica on juba aastaid kannatanud pidevate kallinemiste, venitamise ja küsitavate hangete all. Kui isegi sama tarnija pakub Leedule otsemüügis 13% madalamat hinda, siis ühishange ei toonud kokkuhoidu, vaid lisabürokraatiat ja kõrgemat hinda. See viitab sellele, et prioriteediks ei ole alati maksumaksja raha säästmine, vaid liberaalidele igiomane lollus ehk vargus ja korruptsioon.
EKRE seisukohalt näitab see jälle, et Rail Baltica ei ole mingi imeline “ühenduse projekt”, vaid kulukas ja halvasti juhitud ettevõtmine, mille puhul tuleb iga euro kulutamist kriitiliselt vaadata. Ühishanked ei tohi muutuda automaatseks kallinemise mehhanismiks. Eestil on veel võimalus õppida Leedu eeskujust ja vältida kümnete miljonite eurode tuuri panemist. Pooletoobiste valitsuse peale aga ei saa kunagi kindel olla.
Sven Sildnik,
Sisepaguluses 25.05.2026
