NATO peasekretär Mark Rutte ütles juba varem ajakirjanikele, et ettepanek lükatakse tõenäoliselt tagasi.

“Ma ei usu, et see vastu võetakse, sest selle fikseeritud 0,25 protsendi vastu on palju vastuseisu,” tõdes Rutte.

Rutte ei nimetanud ettepanekut blokeerivaid liikmesriike, kuid NATO allikas ütles väljaandele, et vastased olid Ühendkuningriik, Prantsusmaa, Kanada, Itaalia ja Hispaania More.

“Nad ei ole sellest ideest just väga vaimustuses,” kinnitas allikas.

Uudis saabus vahetult pärast seda, kui Suurbritannia leevendas Venemaa naftasanktsioone.

Suurbritannia põhjustas 19. mail pahameelt andes välja ajutise litsentsi, mis lubas importida Venemaa naftast toodetud diislikütust ja lennukikütust juhul, kui tooteid on töödeldud kolmandas riigis. Valitsus andis välja ka litsentsi, mis lubab veeldatud maagaasi (LNG) meretransporti ja tarnimist Venemaa Sahhalin-2 või Jamali LNG terminalidest.

Prantsusmaa poolne kulutuste plaani tagasilükkamine õõnestab The Telegraphi hinnangul samuti riigi staatust Ukraina Venemaa vastase võitluse eestvedajana. Pariis jagab Londoniga juhtrolli tahtekoalitsioonis ehk liitlaste rühmas, mis teeb koostööd Kiievile pikaajaliste julgeolekugarantiide tagamiseks.

The Telegraphi allika sõnul toetas Rutte plaani vähemalt seitse NATO liikmesriiki. Kõik need liikmesriigid kulutavad väidetavalt juba praegu üle 0,25 protsendi oma sisemajanduse koguproduktist Kiievile antavale sõjalisele abile.