Oluline Ukraina sõjas esmaspäeval, 25. mail kell 5.35:

– Kiievis on Vene rünnakus kannatada saanute arv tõusnud 86 inimeseni;

– Ajaloolane: Putin kõnnib noateral ja riskib kukkumisega.

Kiievis on Vene rünnakus kannatada saanute arv tõusnud 86 inimeseni

Kiievis on ööl vastu pühapäeva aset leidnud ulatuslikus Vene raketi- ja droonirünnakus kannatada saanud inimeste arv tõusnud 86 inimeseni, ütles Kiievi linnapea Vitali Klõtško. 

“Haiglaravil on endiselt 31 kannatanut. Kolm neist on raskes seisundis. Ülejäänud kannatanud said meedikute abi ambulatoorselt või kohapeal,” kirjutas linnapea oma Telegrami kanalis.

Vene rünnak nõudis Kiievis kahe inimese elu ja veel kaks sai surma Kiievi oblastis.

Ukraina välisminister Andri Sõbiha teatas, et andis diplomaatidele korralduse tagada ÜRO Julgeolekunõukogu ja teiste rahvusvaheliste institutsioonide erakorraliste istungite kokkukutsumine pärast Venemaa viimast ulatuslikku rünnakut.

“Putin püüab Ukrainat hirmutada rünnates tsiviilelanikke ning hävitades elumaju, muuseume, koole ja elutähtsat infrastruktuuri. Samuti püüab Putin hirmutada maailma tulistades rahumeelsete linnade pihta keskmaa ballistilisi rakette. Kõik see nõuab rahvusvaheliselt üldsuselt jõulist ja koordineeritud tegutsemist,” jätkas Sõbiha.

Ajaloolane: Putin kõnnib noateral ja riskib kukkumisega

Suurbritannia ajaloolane ja Venemaa asjatundja Robert Service kirjutas ajalehele The Telegraph, et  Venemaa diktaator Vladimir Putin on sattunud olukorda, kus sõda Ukraina vastu hakkab õõnestama mitte ainult Venemaa majandust, vaid ka tema enda poliitilist kuvandit

Ta tuletas meelde, et Venemaa poliitiline kultuur seostab võimu legitiimsust traditsiooniliselt sõjaliste võitudega. Väljaandes tuuakse ajaloolisi näiteid alates Vene impeeriumi lüüasaamisest sõjas Jaapaniga 1905. aastal kuni tsaar Nikolai II troonist loobumiseni pärast ebaõnnestumisi Esimeses maailmasõjas.

Service tõi välja, et Kremli varasemad sõjalised kampaaniad on kulgenud Putini jaoks suhteliselt lihtsalt. Krimmi annekteerimine 2014. aastal möödus peaaegu ilma vastupanuta ja operatsioon Süürias piirdus suures osas õhulöökidega. Täiemahuline sõda Ukraina vastu osutus aga hoopis teistsuguseks.

Autor juhtis tähelepanu asjaolule, et 2026. aastal toimus võidupüha paraad Punasel väljakul Ukraina droonirünnakute hirmu tõttu esimest korda ilma tankide ja uusima sõjatehnikata. Samal ajal on rünnakud Venemaa territooriumile muutunud regulaarseks isegi sügaval tagalas.

Service kirjutas, et Kreml lootis sissetungi lõpule viia mõne päevaga. Muuhulgas viitas autor teadetele, et sissetungi alguses kandsid osad Vene tankimeeskonnad kaasas paraadvorme, sest ootasid võiduparaadi.

Selle asemel kestab sõda nüüd juba viiendat aastat ning Venemaa majandus hakkab sõjaliste kulutuste ja sanktsioonide tõttu stabiilsust kaotama. Artiklis tõdeti, et Kremlil on üha raskem armeed isikkoosseisuga täiendada. Autori hinnangul kaotab Venemaa iga kuu surnute ja haavatutena vähemalt 30 000 sõdurit.