Rosin ütles intervjuus CNN-ile, et Putini ei pruugi enam järgneva nelja-viie kuu jooksul olla rahuläbirääkimistel jõuõlga.

“Aeg•
•
More ei mängi Venemaa kasuks,” ütles VLA juht väljaandele ning loetles, et põhjust leiab nii sõjatandrilt, Venemaa majandusolukorrast ning riigi sotsiaalsetest probleemidest.

“Viimasel ajal ei kuule ma enam juttu absoluutsest võidust. Inimesed [Kremlis] saavad aru, et olukord Ukraina lahingrindel ei ole kõige parem,” lisas Rosin.

Rosina sõnul sureb Ukrainas praegu iga kuu 15 000 kuni 20 000 Vene sõjaväelast, mida on enam kui nad juurde suudavad värvata.

Selle tagajärjel on üks võimalik lahendus, et Kreml kuulutab välja laialdasema mobilisatsiooni, mida aga pigem teha ei soovita.

“Kui venelased suudaksid mobiliseerida veel mõnisada tuhat sõdurit, oleks see [Ukrainale] probleem,” ütles Rosin CNN-ile ja lisas, et samal ajal tekitaks see riigis sisepingeid.

Isegi kui Vene väed rindel edasi liikuda ei suuda, jääb Putin sõjale kindlaks.

“Nad proovivad järgmise talve teha ukrainlaste jaoks vähemalt sama raskeks kui see oli [eelmine aasta]. Kui ta [Putin] ei suuda oma eesmärke saavutada sõjaliste vahenditega, siis ta proovib kindlasti oma eesmärke läbi viia teistsuguste vahenditega, et saada Kievisse venemeelne valitsus,” ütles Rosin.

Luurejuhi sõnul on sõda Ukrainas nüüd jõudnud ka venelaste koduõuele, mida tõendavad droonitabamused Venemaal.

Kuidas ja kas lähiaja sõjasündmused Putinit mõjutanud on, teada pole.

“Ukraina küsimus on tema jaoks nii ideoloogiline, nii et ilmselt ei ole tal lihtne oma arvamust muuta,” lausus Rosin.