Eestis süveneb poliitiline usalduskriis ja see on ajas kiirenenud, Kristen Michali valitsus on alates 2024. aasta juulist kaotanud toetust kokku täpselt kolm korda ja see on Eesti demokraatias pretsedenditu. Koalitsiooni taolise kogutoetusega on Eesti valitsuskoalitsiooni toetus madalaim kõigi Euroopa Liidu, NATO ja OECD riikide seas.

Abraham Lincoln More on öelnud, et mitte keegi pole piisavalt hea, et valitseda inimeste üle ilma nende aktiivse nõusolekuta. Eriti küüniline on kujunenud legitiimsuse kriisis jätkata enne valimisi parteipoliitilistes huvides initsiatiivide läbisurumisega.

Eestis ei ole vabanemisjärgselt olnud ringhäälingunõukogus ühe partei kontrolli, erinevad erakonnad on seda tasakaalustanud. Nüüd on avalikkuse ette jõudnud Reformierakonna kava halvima Ida-Euroopa stiilis praktikaga ringhäälingunõukogus see tasakaal lõpetada. See ei ole nali. Reformierakond hakkab oma agoonias mängima sõltumatute institutsioonide ülevõtmisega.

Hoiatasin juba paar kuud tagasi avalikkust ajakirjanike info alusel, et peaminister Kristen Michali laual on ringhäälinguseaduse muutmise eelnõu, mille mõte on Reformierakonnal ringhäälingunõukogu kontroll enne valimisi üle võtta. Kutsusin teda seda eelnõu parlamendile mitte esitama. Nüüd on valitud teine tee, eelnõu tahetakse läbi suruda vaikselt nurga taga kultuurikomisjonis.

Lühidalt näeb eelnõu ette seda, et riigikogu kultuurikomisjon nimetab täiendavad rahvusringhäälingu nõukogu liikmed vahetult enne valimisi. Ka kahel olemasoleval nõukogu liikmel lõppevad volitused 2027. aasta kevadel.

Kokku tähendab see seda, et Reformierakonna efektiivse nimetamiskontrolli alla (riigikogu kultuurikomisjoni kaudu) sattub kriitiline enamus nõukogu liikmeid. Seda on ajakirjanike hinnangul vaja ennekõike selleks, et asuda nimetama uut ERR-i juhatust 2027. aasta kevadel.

Sel nädalal loomeliitudega seda probleemi arutades mainis ühe loomeliidu esindaja juba ka võimaliku ringleva kandidaadi nime.

Sõltumatust eeldavate institutsioonide järelevalvekogudes ei tohi üks poliitiline jõud saada enamust nimetamisvõimu kaudu. Nüüd asutakse seda põhimõtet purustama. Seda raamistab ühiskonna usalduse kaotamine.

Küsisin selle kavatsuse kohta sel nädalal peaminister Michalilt, kes hämas mulle midagi vajadusest kaasata eksperte. Tegelikkuses käib aga ülevõtmine ja minu sõnum peaministrile on ühene: lõpetage need mängud viivituseta.

Sarnast ülevõtmist kavandab koalitsioon Leedus, kus samuti soovitakse muuhulgas Leedu rahvusringhäälingu nõukogu suurendada “ekspertidega”. Nende sammude puhul on Leedu valitsuse plaanitud tegevuse üle protesti avaldanud muuhulgas Euroopa Ringhäälingute Liit, Euroopa pressi- ja meediavabaduse keskus ning rahvusvahelised ajakirjanike organisatsioonid. Protestinud on ka ERR. Muuhulgas heidetakse selles protestis ette, et Leedu valitsus kavandab muudatusi ilma sisulise dialoogita Leedu rahvusringhäälingu inimestega.

Euroopa meediavabaduse akt ning Euroopa Nõukogu reeglid rõhutavad sõltumatuse tagamise olulisust. Ringhäälingunõukogu möödaminnes ülevõtmise katse läheb nende põhimõtetega vastuollu. Sellist tüüpi poliitilise manipuleerimise katsed on ennekõike Ida-Euroopas sagedased ning enamikul juhtudel põhjendatakse neid just “kompetentsuse” kasvuga. Tegelik eesmärk on aga anda valitseva võimu kätte kontroll.

Avaliku ringhäälingu sõltumatus on oluline põhimõte, selle diskrediteerimine parteilistes huvides on probleem ajakirjandusvabadusele, demokraatiale ning Eesti mainele. Leedus toimuva kohta võttis hävitava resolutsiooni jaanuaris vastu Euroopa Parlament. Selles tekstis toodi tõsise probleemina usaldusele ära eelnõu menetlemine kiirkorras. Just seda praegu kavandataksegi riigikogus.