EKRE saadik Helle-Moonika Helme pidas kolmapäeval Riigikogus Tartu vangla teemalisel arutelul valitsuse plaane paljastava kõne.
Helle-Moonika Helme: “Me oleme täna siin arutanud justkui tubakatoodete ja mokatubaka tarvitamise võimalust vanglates, aga tegelikult me seisame silmitsi ühe järjekordse riigireetmise katsega, mis annab praegusele olematu toetusega valitsusele sõlmida nii-öelda vangide üleandmise leping Rootsiga. Esialgu Rootsiga, aga plaanid on sellel reeturlikul valitsusel suured. Nagu me oleme kuulnud, nad muidugi eitavad seda, aga tegelikult on see nii.
Tegemist on ametlikult karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja vangistusseadustiku täiendamise seaduse eelnõuga, mis tähendab sisuliselt praeguse valitsuse loodavat raamistikku, et oleks võimalik pärast seda sõlmida eri riikidega lepinguid, mis võimaldavad Eesti vanglates täide viia välisriigi kohtus mõistetud vanglakaristusi. See on siin eelnõu seletuskirjas ka selgelt kirja pandud.
Tegelikkuses on siinkohal tegemist Eesti Vabariigi suveräänsuse, meie rahva julgeoleku ja tuleviku mahamüümisega. Sellised lepingud ei ole solidaarsus, see on Eesti muutmine Rootsi ja hiljem ka teiste riikide kuritegevuse prügimäeks.
Aga räägime Rootsist. Rootsi on omaenda rumaluse ohver. Aastakümneid on seal valitsenud rohepunased globalistid, kes on muutnud selle riigi tundmatuseni sellest, mis ta kunagi oli. Nad avasid piirid massiimmigratsioonile, lõhkusid rahvusriigi mõiste ja muutsid kunagise turvalise kuningriigi Euroopa gängsterduse pealinnaks. Ja nagu me teame, Malmö, Stockholm, Göteborg – need nimed ei seostu enam viikingite, vaid immigrantide, jõukude, granaadiplahvatuste, massivägistamiste ja noorte rootslaste põgenemisega oma kodudest. Nende vanglad on täis inimesi, kellel ei ole Rootsiga sageli mitte midagi pistmist.
Aga need on imporditud probleemid, mida rootslased ise enam kontrollida ei suuda, ja nüüd tahavad nad oma räpase koorma Eestisse tuua. Miks? Aga sellepärast, et seal neil pole enam kohta, sest nende liberaalne utoopia on kokku kukkunud ja selle asemel, et tunnistada oma poliitika täielikku läbikukkumist, on nad otsustanud oma probleemid importida. Eesti vasakliberaalne valitsus on valmis selle koorma rõõmsalt vastu võtma ja seda siiski Eesti maksumaksja kulul, kuigi nad ise väidavad vastupidist ja ütlevad, et see olla riigile suur tulu.
Ei ole! Tegelikult on see kui mitte nullsummamäng, siis pigem ikkagi kulu. Ja see kulu laieneb ühiskonnale laiemalt. Näiteks saab meie niigi keerulises olukorras tervishoiusüsteem kaela uue koorma, sest peab hakkama ravima ka neid siia toodud vange, mille tulemusena suureneb koormus meie arstidele ja haiglatele ning mille tulemusena pikenevad meie oma inimeste, Eesti inimeste ravijärjekorrad veelgi.
Ja mõelgem faktidele. Need Rootsi vangid ei ole enamasti blondid Rootsi poisid, kes tegid nooruses mingi lolli vea. Need on väga sageli samad isikud, kes on toonud kaasa Rootsi tänavavägivalla, narkokaubanduse ja seksuaalkuriteod. Neid tuues Eestisse, me impordime siia Rootsi probleemid koos nende perede, klannide ja kättemaksutsüklitega.
Kes tagab, et nad pärast karistuse kandmist siin Eestist lahkuvad? Kes tagab, et nad ei taotle siin elamisõigust, ei too siia oma perekondi ega alusta siin uut jõugutegevust? Mitte keegi ei taga. See leping on tagauks massi immigratsioonile ja sellest tulenevale kuritegevusele. Eesti rahvas ei ole kohustatud maksma Rootsi multikultuursuse ebaõnnestumise eest.
Meie vanglad ei ole Rootsi prügila ja meie maksumaksja raha ei ole selleks, et toita, valvata ja ravida välismaalasi, kes on siia toodud selleks, et teiste riikide valitsused saaksid oma nägu päästa. Meil on oma kurjategijad, keda meie liberaalne valitsus ei taha aga mitte sugugi vangi panna. Meie oma pedofiilid, isikuvastaste kuritegude toimepanijad ja muidu suuremad ja väiksemad pätid kõnnivad ühiskonnas vabalt ringi ja ohustavad meie inimesi, mistõttu ongi vanglas kambrid tühjad.
Sellega põhjendades aga tahetaksegi sõlmida lepinguid välismaalt vangide meie tühjade vanglakambrite täitmiseks, sest tühja ruumi olla kallis kütta. Aga meil on oma rahvas, kelle julgeolekut tuleb eelkõige kaitsta, ja see leping on otsene rünnak Eesti kui rahvusriigi olemuse vastu.
See on sisuliselt klassikaline globalistlik trikk. Kõigepealt luuakse teistes riikides kaos, seejärel sunnitakse naabreid seda kaost jagama solidaarsuse sildi all, aga Eesti ei ole kellegi prügikast. Eesti ei ole Rootsi koloonia ja Eesti ei ole Brüsseli katsepolügoon. Me ei ole kohustatud vastu võtma ühegi teise riigi ebaõnnestunud eksperimenti.
EKRE ütleb sellistele lepingutele selge ei. Meie ei luba ei Rootsi ega mitte ühegi teise riigi gangsterite importi Eestisse. Meie ei luba, et meie lapsed peaksid tulevikus kartma tänavatel samu jõuke, mis on muutnud Rootsi ebaturvaliseks, ja me ei luba, et Eesti riik muutuks Euroopa kuritegevuse ümberasustamiskeskuseks.
Seda eelnõu ei tohi toetada ja selliseid lepinguid ei tohi ükski valitsus sõlmida. Iga saadik, kes selle poolt hääletab, annab hääle Eesti rahva julgeoleku vastu. Ja ajalugu ei unusta neid, kes praegu Eesti ust esialgu Rootsi, aga pärast kõikide teiste probleemidele valla lükkavad.
Eesti on eestlaste kodu, mitte Euroopa ühise kuritegevuse jaotamise projekt. Kaitseme parem oma maad, oma seadust ja oma rahvast. See on meie kui rahvasaadikute kohus ja rahvas on selgelt selliste sobingute vastu.”
