Inimese keha vajab päikesekiirgust, sest valgus aitab nahas sünteesida elutähtsat D-vitamiini. Samal ajal kaasneb pikemaajalise ultraviolettkiirgusega oht tervisele. Ultraviolettkiirgus tungib naharakkudesse ning kahjustab otseselt sealset pärilikkusainet ehk DNA-d. Aja jooksul võivad säärased mikrokahjustused kuhjuda ning tekitada mutatsioone ja nahavähki.

Riski vähendamiseks soovitavad meedikud piirata otsese päikese käes viibimise aega. Ida-Tallinna keskhaigla onkoloog Jaana Olveti hinnangul piisab tervistavaks efektiks viiest kuni 25 minutist väljas viibimisest nii, et inimese nägu ja käsivarred on katmata. “Eestlastel on kombeks minna randa, pikutada seal tunde ja end praadida, kuid selles võtmes päevitamine kindlasti hea ei ole,” selgitas arst saates “Terevisioon”.

Pikemalt päikese käes viibides peavad inimesed oma nahka füüsiliselt kaitsma. “Päikesekaitsekreemi kaitsefaktor ehk SPF peab olema vähemalt 30,” rõhutas Olvet. Kreemiga tuleb hoolikalt katta kogu päikese kätte jääv nahk. Sageli unustavad rannalised määrida kõrvu, pealage ja jalalabasid, mistõttu saavad need kehaosad kergesti põletusi.

Lisaks õigele kreemile mängib tähtsat rolli ka kaitsekihi uuendamise sagedus. Looduses käivad inimesed peaks kreemi uuesti peale kandma iga kahe tunni tagant ja kindlasti pärast vees käimist. Eriti hoolikalt peavad vanemad hoidma päikese eest lapsi, sest noorte naharakud jagunevad kiiresti ja keskkonnast tulenevad kahjustused kinnistuvad kergemini. “On teada, et lapsepõlves saadud päikesepõletused on üks suurimaid melanoomi riskitegureid,” nentis Olvet.

Alla pooleaastaseid imikuid soovitavad arstid kaitsta varju ja riietega. Vanemate laste puhul saavad lapsevanemad juba ohutult kasutada spetsiaalseid päikesekaitsekreeme.

Kuna loomulik päevitamine kätkeb endas terviseriske, otsivad paljud inimesed jumetoodete näol ohutumaid alternatiive. Turul on saadaval nii suukaudselt manustatavaid tablette kui ka nahale määritavaid vahendeid. Nende toodete ohutus ja toimepõhimõtted erinevad aga teineteisest suuresti.

Jumet parandavad tabletid sisaldavad enamasti karotenoide ehk värvaineid. Umbes kuuajalise tarbimise järel ladestuvad need ained nahas ja annavad ihule uue tooni. Arstide sõnul pole saavutatav jume aga loomulik pruun, vaid pigem kollakas. Lisaks ei paku ladestunud pigmendid tegelikku kaitset ultraviolettkiirguse eest.

Olvet suhtub taolistesse toidulisanditesse pigem skeptiliselt. “Arvestades, et seal võib olla kahjulikke toimeaineid, ma pigem ei soovitaks neid võtta,” lisas onkoloog.

Seevastu pakuvad isepruunistavad kreemid spetsialistide silmis oluliselt ohutumat lahendust. Nende toime põhineb Maillard’i reaktsioonil, kus kreemis sisalduv suhkur reageerib naha aminohapete ja valkudega. Tulemusena tekib ihule pruunikas pigment. “Tekib selline reaktsioon nagu saial ahjus, kui see pruunistub,” täpsustas Olvet toimemehhanismi.

Kuna kirjeldatud keemiline protsess leiab aset vaid naha pindmises kihis, püsib saavutatud toon ajutiselt. Pindmine nahakiht koosneb peamiselt surnud rakkudest. Aja jooksul need rakud irduvad ja koos nendega kaob kehast ka pruun värvus.

Erinevate alternatiivide kättesaadavuse ja aastaid kestnud teavitustöö tulemusena on eestlaste käitumismustrid suvekuudel märgatavalt muutunud. Inimesed märkavad naha tervist varasemast rohkem ning traditsioonilise rannas pikutamise populaarsus langeb. Ka solaariumite külastatavus väheneb ja eelmisest sügisest kehtib alaealistele solaariumi keeld.

Arstid tervitavad elanikkonna teadlikkuse kasvu. Pikkade tundide kaupa naha kõrvetamine asendub nahka säästvamate valikutega. “Minu kui onkoloogi vaatevinklist on see väga positiivne trend,” sõnas Olvet lõpetuseks.