“See tähendab, et kui inimesi kutsutakse sõeluuringule, siis nad sinna ka lähevad, ja see ongi selle asja juures rõõmustav sõnum,” sõnas onkoloog Riina Kütner saates “Terevisioon”. Samas tõdes ta, et mitmed patsiendid jätavad uuringule tulemata, sest ei tunne enda sõnul rinnas mingeid kahtlaseid tükke.

Tegelikkuses kaovad aga mõnemillimeetrised vähikolded tiheda rinnakoe sisse ära, mistõttu ei tähenda puuduvad sümptomid alati tervet rinda. Regulaarne kontroll aitab märgata kergemini ka väiksemaid muutusi.

Rinnavähk allub ravile seda paremini, mida varem spetsialistid sellele jälile saavad. Eesti tervishoiusüsteem pakub seetõttu rutiinset kontrolli 50–74-aastastele naistele, tänavu kutsutakse uuringule näiteks aastatel 1952–1976 sündinud naised. Kütneri sõnul leiavad arstid selles vanuserühmas ligikaudu 80 protsenti kõikidest haigusjuhtumitest.

Ühtlasi võimaldab tänapäevane diagnostikamärgata varasemast märgatavalt väiksemaid moodustisi. “Esinenud on lausa tillukesi, kuni kolmemillimeetriseid vähikoldeid, nii et vahel ma tõesti imetlen radiolooge, kes on sealt tõestuse kätte saanud,” sõnas Kütner. Nii väikeste moodustiste avastamiseks ei piisa enam ainult arsti kätest, mistõttu märgivad meedikud kolde enne lõikust pildi abil spetsiaalselt ära.

Lisaks tavapärasele mammogrammile teevad radioloogid alati rinnanäärmete magnetuuringu. Piltdiagnostika näitab kudesid detailsemalt ja toob ka pisikesed kasvajad jalgade poolt vaadates selgelt esile. Inimsilmale märkamatuks jäävate ohtude leidmisel kasutavad radioloogid tehisintellekti tuge. Tarkvara märgistab piltidel kahtlased piirkonnad, millele arstid muidu tähelepanu ei pööraks. Tehisaru viitab täpselt kohale, kust meedikud peaksid kindlasti koeproovi võtma.

Kütner nentis: “Radioloogid on need, kes juhivad meie tähelepanu, ja AI juhib omakorda radioloogi tähelepanu. Ilma jämenõelbiopsiata me ühtegi asja opereerima ei hakka – me peame olema kindlad, et seal on tõesti vähk sees.”

Sotsiaalmeedias levib tihti kuvand, nagu haigestuksid noored naised rinnavähki varasemast sagedamini. “Noortel tegelikult rinnavähki rohkem ei ole, aga iga noore inimese kasvajaga kaasneb suur perekondlik ja sotsiaalne draama: pisikesed lapsed ja nii edasi. Seetõttu kajavad need juhud sotsiaalmeedias ja televisioonis alati hästi tugevalt vastu,” rääkis Kütner.

Kindla mutatsiooniga seotud kasvajad moodustavad arstide andmetel viis kuni seitse protsenti kõigist vähijuhtudest, mistõttu võiksid geneetilise eelsoodumusega naised minna kontrolli nooremalt. “Kui kogu pere on vähki täis, võiks hakata kontrollis varem käima,” sõnas onkoloog.

Pahaloomulise kasvaja tuvastamisel eemaldavad kirurgid selle enamasti viivitamatult. Kõige eakamate patsientide puhul kaaluvad arstid aga hoolikalt operatsioonitraumaga kaasnevaid riske ning kaasuvaid haigusi. Kuna enamik kasvajaid reageerib hormoonidele, määravad tohtrid väga eakatele haigetele lõikuse asemel tihti östrogeeni blokeerivad tabletid.

Uuringule kutsumise osas rõhutas Kütner süsteemi lihtsust: “Väga hea on meeles pidada: paaris sünniaastaga inimesi kutsutakse paarisaastatel. Kutset ootama ei pea, tuleb lihtsalt kohale minna!”