:format(webp)/nginx/o/2026/05/22/17654687t1hca80.jpg)
Tartu Ülikooli Tartu observatooriumis valmis komeetide jaoks mõeldud optiline periskoopkaamera OPIC, mis anti sel nädalal üle Euroopa Kosmoseagentuurile (ESA). Kaheksa aastat kestnud arendustöö tulemusena sündinud kaamerasüsteem on osa ESA süvakosmosemissioonist Komeedipüüdur (Comet Interceptor).
Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo sõnul on OPIC-u valmimine oluline verstapost Eesti kosmosetööstuse arengus. «On uhke tunne, et süvakosmosemissioonile minev kaamera on valminud just Lõuna-Eestis. See näitab, et Eestis on teadmised, julgus ja ettevõtlikkus, millega anda oma panus Euroopa suurtesse kosmosemissioonidesse,» ütles Keldo.
Tartu observatooriumi kosmosetehnoloogia osakonna juhataja ja kosmosetehnoloogia kaasprofessori Mihkel Pajusalu sõnul on tähelepanuväärne, et iseseisva Eesti teadlased osalevad esimest korda ESA teadusmissioonis algusest peale: alates ideest sünnist kuni missioonile mineva kaamera valmisehitamiseni. OPIC on esimene Eesti kosmoseinstrument, mis on arendatud süvakosmosemissiooni jaoks ESA rangete nõuete kohaselt. Sellise tasemega seadmete arendus eeldab kvaliteedi- ja töökindlusnõudeid, mida suudavad täita vaid vähesed ettevõtted maailmas.
/nginx/o/2026/05/22/17654690t1ha066.jpg)
«Alustasime teiste Euroopa planetaarteadlastega missiooniidee väljatöötamist aastal 2018. Missiooni esialgne eesmärk on jäädvustada esimest korda ajaloos Öpiku-Oorti pilvest lahkunud komeeti, mis siseneb Päikesesüsteemi sisealadele. See kannab endas materjali, mis on püsinud muutumatuna 4,6 miljardit aastat. Loodame saada ainulaadset teavet Päikesesüsteemi – sealhulgas meie planeedi – tekkeloo ja elu algmaterjali kohta,» rääkis Pajusalu. Kui sondid on juba kosmoses, on hea õnne korral võimalik missioonil uurida lähedalt ka teisest planeedisüsteemist pärit asteroide või komeete nagu olid 1I/ʻOumuamua või 3I/ATLAS.
Meie ülesanne on jäädvustada kuni 80 km/s lendavat komeeti.
Missioonile lähevad emalaev ja sondid B1 ja B2. OPIC lisatakse koos teiste Euroopa partnerite instrumentidega missiooni kosmosesondile B2 ja see läbib enne starti lisakatsetused. Kaamera lennutatakse 2028. aasta lõpus või 2029. aasta alguses Päikese-Maa-süsteemi Lagrange’i punkti L2, mis asub 1,5 miljoni kilomeetri kaugusel Maast ja on üks olulisemaid süvakosmose vaatluspunkte. Kosmoselaevad saavad seal Maa ja Päikese gravitatsiooni koosmõjul stabiilselt oodata, kuni komeeti saab uurima hakata.
/nginx/o/2026/05/22/17654693t1hb730.jpg)
«Kaamera peab süvakosmoses tegema valikuid iseseisvalt ja väga kiiresti – see teeb OPIC-u tehnoloogiliselt eriliseks. Meie ülesanne on jäädvustada kuni 80 km/s lendavat komeeti. Selle lähenedes saadab emalaev sondid komeedi kokkupõrkekursile. Need mööduvad komeedist ülikiiresti ja ülilähedalt.
Sondi B2 küljes olev Eesti kaamera läheb komeedile kõige lähemale ja pildistab seda 300 kilomeetri kauguselt, mis on kosmose mõõtkavas kiviviske kaugusel,» kirjeldas Pajusalu.
Kuna süvakosmoses ei ole viivituseta side Maaga võimalik, töötab kaamera autonoomselt, otsustab ise, millised pildid on teaduslikult väärtuslikud, ja edastab need Maale.
/nginx/o/2026/05/22/17654710t1h3b1c.jpg)
Eesti Kosmosebüroo juht Madis Võõras leiab, et Eesti osalemine ESA kosmosemissioonil siin välja arendatud kaameraga on märgilise tähtsusega. «See näitab meie teadlaste ja ettevõtjate võimekust luua kosmosekõlblikku riistvara. OPIC on juba avanud uksi, et osaleda uutes kosmoseprojektides kogu maailmas.»
OPIC-u projektis osales Tartu observatooriumis üle 20 inimese. Kosmosesse mineva riistvara tootmine telliti Eesti kosmosetööstusettevõttelt Crystalspace, kes vastutas ka komponentide toodetavuse eest ja kontrollis seadme tarkvara töökindlust. Arendajate hulgas olid veel Eesti ettevõtted Protolab, ECCOM, Metrosert, Radius Machining, Insero, Metric, Difrotec, Artec Design ja Krakul ning Läti ettevõte BitlakeTechnologies.
Projekti maksumus ulatub praeguseks umbes viie miljoni euroni. Projekti rahastavad Euroopa Kosmoseagentuur ja Eesti riik.
