Sel nädalal teatas Eesti kunstnike liit (EKL), et neilt peteti välja 700 000 eurot, mis oli mõeldud kunstnikupalkade maksmiseks ja loometoetusteks. Reedel kinnitas liidu president Maarin Ektermann ERR-ile, et juhatus hetkel tagasi ei astu.
Esmaspäeva õhtul jõudis avalikkuseni info, et telefonipettuse teel kaotas Eesti kunstnike liit 700 000 eurot.
15. mail sai Ektermann kõne pangalt, et liidu kontodelt on tehtud pearaamatupidaja kaudu kahtlaseid tehinguid. EKL-i pearaamatupidaja töökohustuste täitmine peatati uurimise ajaks ning pearaamatupidaja ise teeb igakülgset koostööd, et juhtunut lahendada.
Mittetulundusühingute seaduse ning kunstnike liidu enda põhikirja järgi langeb aga juhatuse liikmetele ka vastutus varalise kahju üle.
Tõsi küll, konkreetses juhtumis oli tegutseja ja otsene kahju tekitaja ning ohver raamatupidaja. Samas korraldab juhatus muuhulgas ka raamatupidamist.
Ektermann kinnitas ERR-ile, et juhatus vähemalt hetkel tagasi ei astu.
“Hetkel on kunstnike liidule vaja lühikest, keskmist ning pikka plaani ja selle kokkupanemisega me tegelemegi,” selgitas Ektermann.
Liidu presidendi sõnul algab EKL-s ka sisejuurdlus, mida läbiviiva komisjoni koosseis peaks selguma lähiajal. Juurdluses puudutatakse Ektermanni sõnul kindlasti ka juhtimisküsimusi ning kui sealt nähakse probleemi, siis on tema sõnul volikogul alati õigus juhatus tagasi kutsuda.
Kogu asja juures saab lisadetailina välja tuua, et olgugi, et põhikirja järgi peaks EKL-i juhatusse kuuluma kolm liiget, on vähemasti viimases kahes koosseisus piirdutud kahe liikmega. Kolmas liige, kelle volikogu valib, peaks liidu põhikirja järgi olema kas majandus-, finants- või õigusekspert ning ta liitu kuuluma ei pea.
EKL-i juhatusse kuulub lisaks kunstiteadlase haridusega Ektermannile ka liidu asepresidendist sisearhitekt Tüüne-Kristin Vaikla.
