President Donald Trumpi tegevus USA
More sõjalise kohaloleku õõnestamisel Euroopas võib tekitada suurima kriisi NATO-s pärast külma sõda ning seepärast valmistavad Euroopa riigid ette plaani B juhuks, kui USA More mitte ainult keeldub Venemaa vastu võitlemast, vaid blokeerib ka alliansi reageeringu, märkis The Economist. Selle raames valmistuvad Põhja-Euroopa riigid moodustama alternatiivset sõjalist liitu ilma USA-ta, kuid nad tunnistavad siiski, et Ameerika kilbi asendamine on keeruline, lisas väljaanne.
Economist kirjeldas, kuidas Trump on alates oma teise ametiaja algusest seadnud kahtluse alla USA More pühendumuse NATO-le ja vastastikuse kaitse klauslile. See on viinud Euroopa kaitsekulutuste suurenemiseni.
Viimastel kuudel on Ameerika president läinud aga veelgi kaugemale: ta teatas vägede vähendamisest Euroopas ja tühistas tiibrakettide Tomahawk üksuse paigutamise Saksamaale, mis pidi täitma kriitilise lünga Euroopa kaitses.
Selline kiire vägede vähendamine paiskas Euroopa plaanid segamini, kuna siinsed riigi eeldasid, et neil on rohkem aega oma vägesid suurendada ja asendada elutähtsad Ameerika kaugmaa löögivõimekused, luurevahendid ja satelliitjälgimissüsteemid pikema aja jooksul.
Plaan B – kuidas Euroopa saab ilma USA-ta võidelda
Mõned NATO liikmed, keda šokeeris Trumpi jaanuarikuine ähvardus annekteerida Taanile kuuluv Gröönimaa, muretsevad mitte ainult selle pärast, et USA More võib Venemaa vastu peetava sõja ajal liitlaste abistamisest keelduda, vaid ka selle pärast, et see võib aktiivselt takistada alliansi teiste liikmete reageerimist rünnakule, märkis Economist. See on ebatõenäoline, kuid intervjuud mitme alliansi riigi kõrgemate ohvitseride ja kaitseametnikega näitavad esmakordselt, kui tõsiselt nad seda riski võtavad, rõhutas poliitikaväljaanne.
Sellest lähtuvalt on mõnede Euroopa riikide relvajõud asunud välja töötama salajasi plaane võitlemaks mitte ainult ilma USA More abita, vaid ka ilma NATO juhtimisstruktuuride panuseta.
“Gröönimaa kriis oli äratuskell. Mõistsime, et vajame plaani B,” ütles üks Rootsi kaitseametnik.
Ükski ametnikest ei soovinud oma nime all rääkida, kartes, et see võib kiirendada Ameerika lahkumist Euroopast. “NATO peasekretär Mark Rutte olevat keelanud sellest rääkimise, sest ta usub, et see võib õli tulle valada,” ütles üks neid otsuseid tegevasse siseringi kuuluv isik.
Ohu pakilisus on ajendanud mitmeid riike mõtlema, kuidas – ja kelle juhtimisel – Euroopa võitleks, kui NATO peaks kõrvale jääma. “Millist käsuliini saab kasutada, kui Ameerika blokeerib NATO vastuse,” selgitas kaitseametnik.
Economisti kirjelduse kohaselt meenutab enamik sõjalisi koalitsioone algkooli muusikaproovi: iga riik ilmub kohale, lööb trummi – enam-vähem teistega samas taktis – ja astub lavale. Aga NATO loodi nagu sümfooniaorkester, mida juhib üks dirigent – Euroopa liitlasvägede juhataja (SACEUR), kelleks on alati USA More kindral, kes juhib ka Ameerika vägesid Euroopas.
Sellise “orkestri” juhtimiseks on SACEUR-il turvalised sidekanalid koos talle alluva alalise staabivõrgustikuga, kus töötab tuhandeid sõjaväelasi, kes on valmis reageerima kohe, kui sõda puhkeb. “USA More juhtimine on see liim, mis hoiab alliansi koos. Ilma selleta näeksime heidutuse ökosüsteemi killustumist,” ütles Brüsseli Vabaülikooli julgeoleku, diplomaatia ja strateegia keskuse direktor Luis Simón.
Kas JEF-ist saab uus heidutuskeskus?
Plaan B nõuab enamat kui lihtsalt relvade hankimist. See hõlmab struktuuri loomist, mille raames eurooplased võitleksid. Selle tuum – vähemalt Põhja-Euroopas – oleks Balti riikide, Põhjamaade ja Poola koalitsioon. Need riigid jagavad suures osas ühiseid väärtusi ja näevad Venemaas ohtu, tõdes Economist. Lisaks on mitmel kõige suuremal NATO Euroopa liikmel, näiteks Ühendkuningriigil, Prantsusmaal ja Saksamaal, Balti riikides oma väed ja seetõttu tõmmatakse nad tõenäoliselt konflikti.
See tähendab, et kolmandik NATO liikmetest võitleb esimesest päevast alates, olenemata sellest, kas alliansi aluslepingu artikkel 5 (mis näeb ette vastastikkust kaitset – toim.) rakendatakse, märkis Economist. “Keegi ei hakka ootama, kuni portugallased ilmuvad NATO kõrgeimasse otsustusorganisse,” ütles Edward Arnold Londonis asuvast mõttekojast RUSI.
Samas oleks üks sageli mainitud alternatiivsetest sõjalise tegevuse juhtimisstruktuuridest Ühendkuningriigi juhitud kümne riigi – peamiselt Balti ja Põhjala piirkonna riikide – koalitsioon, mida tuntakse Ühendekspeditsioonivägede (JEF) nime all ja mille peakorter asub Londoni lähedal.
Suurbritannia ja kuue NATO liikme poolt 2014. aastal loodud jõudu peeti algselt alliansi täienduseks. Selle eesmärk oli tagada lühikese etteteatamisega kõrge valmisolek olukordades, mis jäävad allapoole artikkel 5 künnist.
JEF-i mandaati laiendati, kui Rootsi ja Soome liitusid selle jõududega 2017. aastal – mitu aastat enne seda, kui mõlemad said NATO liikmeks.
Praegu kuuluvad JEF-i Ühendkuningriik, Holland, Rootsi, Soome, Taani, Norra, Eesti, Läti, Leedu ja Island.
JEF-i peetakse nüüd vahendiks, kuidas mööda hiilida ühest NATO nõrkusest: asjaolust, et iga liige saab blokeerida artikkel 5 käivitamise, kuna see nõuab ühehäälset otsust. Nagu Briti kindralmajor Jim Morris 2023. aastal märkis, saab JEF reageerida olukordadele ilma konsensuseta. JEF-i on juba mitu korda õppustel ja merepatrullides kasutatud.
JEF-i peakorteril on luure-, planeerimis- ja logistikavõimekus, samuti turvalised sidevõrgud, mis – kuigi piiratud – toimivad NATO-st sõltumatult. Briti liikmelisus tagab ka teatud taseme tuumaheidutuse.
JEF keskendub aga endiselt peamiselt Skandinaavia ja Balti piirkondadele. Suurriigid nagu Prantsusmaa, Saksamaa ja Poola ei ole selle osa, tõdes Economist.
Samas tõi Economist esile, et mõned ametnikud on mures ka Ühendkuningriigi kaitsevalmiduse pärast: rahastuse piiratuse tõttu on Londonil vähe laevu, allveelaevu ja armeeüksusi, mis oleksid valmis kiiresti lahingusse saatmiseks. “Inglismaa kannatab “Downton Abbey” sündroomi all – teeskleb end olevat midagi, mis ta pole, sest tal puuduvad rahalised vahendid,” ütleb üks ametnik.
Selliseid probleeme saaks leevendada, kui JEF kaasaks ka Saksamaa, mis suurendab praegu järsult oma kaitse-eelarvet.
Vaatamata oma puudustele näib JEF olevat parim lahendus, kui Euroopa liikmed ei suuda olemasolevat NATO struktuuri üle võtta, tõdes Economist.
Euroopa peab kindlasti leidma ameeriklaste asendamiseks ühise kaitsestruktuuri vormi. Heidutus, mis põhineb võimalusel, et keegi ei pruugi lahinguväljale ilmuda, ei heiduta kindlasti kedagi, võtis väljaanne teema kokku.
Refereeritud väljaande LIGA.net vahendusel.
