Sel nädalal avaldatud erinevate uuringufirmade küsitlused näitavad justkui täiesti vastupidiseid trende – kui Turu-uuringute küsitlus näitas Keskerakonna selget möödumist Isamaast, siis Norstati küsitlus väitis Isamaa edu suurenemist Keskerakonna ees. Emori tulemused jäid sinna vahele. Kui võtta aluseks küsitluste veapiirid, ei ole erinevused nii suured.
Sel nädalal on avaldanud erakondade toetusnumbrid kolm uuringufirmat: Norstat, Emor ja Turu-uuringute AS. Suurem poleemika puhkes sellest, et Turu-uuringud väitsid, et Keskerakond on tõusnud reitingute selgeks liidriks edestades Isamaad viie protsendipunktiga. Päev hiljem avaldatud Norstati/Ühiskonnauuringute Instituudi uuring aga väitis, et hoopis Isamaa on kasvatanud edu Keskerakonna ees ja vahe on Isamaa kasuks viis protsendipunkti. Reedel ERR-is avaldatud Emori küsitlus ütles, et Isamaa edu küll püsib Keskerakonna ees, kuid see on nii napp, et statistlist viga arvestades on kahe erakonna toetused sisuliselt võrdsed.
Sellised pealtnäha suured erinevused ja vastupidised trendid tekitavad omajagu segadust ja umbusku (eriti kui kellegi lemmikerakonna reiting langeb või vastase oma tõuseb), aga pole siiski nii dramaatilised. Põhjus on selles, et enamasti tuuakse küsitlustulemustes välja koondnumbrid ilma veapiirideta. Kui veapiirid arvesse võtta, ei pruugi erinevused enam nii suured olla.
Näiteks Emori küsitluses oli Isamaa toetus 23,5 protsenti ja veapiir ± 2,2 protsenti. See tähendab, et Isamaa toetus oli maikuises küsitluses vahemikus 21,3 kuni 25,7 protsenti. Ehk sellest ei jää kaugele Turu-uuringute 20 protsenti ega ka Norstati 26,6 protsenti.
Sama on ka Keskerakonna toetusega. Emori küsitluses oli see 20,6 protsenti ja veapiir ± 2,1 protsenti. Ehk tegelikult vahemikus 18,5 kuni 22,7 protsenti. Ehk küsitlusviga arvestades võis Keskerakonna toetus olla ka Isamaast ees (22,7 protsenti versus 21,3 protsenti). Emori uuringuekspert Aivar Voog resümeeribki, et selline vahe Isamaa ja Keskerakonna toetustes pole statistiliselt oluline.
Metoodikate erinevused
Erinevate küsitlustulemuste puhul tuleb arvestada, et küsitlused tehakse mõnevõrra erinevate metoodikatega. Erinevad näiteks valimi suurused ja küsitlusperioodid (mis on omakorda mõjutatud antud ajahetke sündmustest). Samuti küsitlustulemuste kaalumine uuringufirma või tellija poolt.
Norstat küsitleb MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi tellimusel nädala jooksul vähemalt 1000 18-aastast ja vanemat Eesti kodanikku. Kasutatakse telefoniküsitlust ja veebiküsitlust. Tulemuste esitamisel keskendutakse viimase nelja nädala koondtulemustele. Kombineeritud reitingu puhul kujuneb valimiks 4000 ning sellisel juhul ei ületa maksimaalne statistiline viga 1,55 protsenti.
Emor küsitleb kord kuus 1500 Eesti kodanikku vanuses 18+. Sellest kaks kolmandikku küsitletakse veebi teel ja kolmandik telefoniintervjuudega. Antud valimi suuruse juures on maksimaalne võimalik viga ± 2,2 protsenti. Küsitlusperiood on reeglina kümme päeva, maikuises küsitluses näiteks 11. kuni 20. mai.
Turu-uuringud küsitlesid viimati 903 vähemalt 18-aastast Eesti kodanikku. Sarnaselt Emorile koguti ankeetidest kolmandik telefoni- ja kaks kolmandikku veebiküsitlusena. Küsitlusperioodi pikkus on Turu-uuringutel reeglina üks nädal, maikuus 7.–13. mai ehk küsitlus lõppes nädal varem kui Emoril ehk küsitlustulemusi mõjutasid erinevad päevakajalised poliitilised sündmused.
