Oleme harjunud iga kirjatüki, muusika- või kunstiteose puhul küsima, kes on selle autor. Põhjus ulatub pinnapealsest huvist sügavamale. Soovime sisimas teada midagi selle tekkimise konteksti, kavatsuse ja seoste kohta. Oleme suurema osa inimkonna ajaloost eeldanud, et loomingu autor on inimene ja temast rohkem teades tekib kahe teadvuse vahel omamoodi sild. Otsime sõnumit. Tahame teisest hingelisest paremini aru saada ja võimalik, et mõista selle kaudu ka ennast paremini. Võib-olla soovime kinnitust, et me pole universumis üksi.

Tehisintellekti looming ajab segadusse. See pakub kunstilist kogemust ilma inimelu jääknähtusteta ning sigitab harjumatu ja mõistmatu tähenduselünga. Selle loomingu taga puudub inimlikult kogetud küsimus “Miks?”. Puudub jagatud arusaam lapsepõlvest, esimese armastuse valust ja surmapelgusest. Kui küsida seda TI käest, võime saada vastuseks, et inimene andis talle prompti.

Järelikult peaks küsima viiba andnud inimese käest, miks tema seda tegi. Ilmselt puudub vastuses sügavam inimeseks olemist puudutav kraam ja põhjusena selgub mingi jooksev vajadus. TI kaasamine loomingulisse protsessi on muutunud tavapäraseks. Praegu ei asenda masin inimest veel täielikult, vaid käitub pigem kaastöötajana. Tehisaru abistab ja täiendab, pakub ideid ning toimetab. Tulemus on inimese loomingust eristamatu.

Uuringud näitavad, et inimene suudab tehisintellekti teksti inimloomingust eristada ssama suure täpsusega kui kulli ja kirja visates. Vestlustes oleme küll oma võimetes veendunud, pidades TI loomingut nii palju kehvemaks, kuivemaks ja hingetumaks, et selle eristamine olevat käkitegu. Näiteks kuulame ärritunult rahustavat muusikat, adumata kordagi, et selle autor on algoritm. Masina loodud pildid võidavad kunstivõistlusi, kuna neid esitleti inimese looduna.

Pinged ja pettused sagenevad. Inimesele omaselt loodame lahendada oma puudulikku tunnetust regulatsioonidega. Selle aasta augustist hakkab Euroopa Liidus kehtima nõue, märgistada TI loodud sisu. Seadusandjad loodavad, et kunstlik läbipaistvus taastab usalduse. Loodetakse, et nähes TI loomingu silti, oskame sisu vastavalt hinnata või siis mitte. Regulatsioon eeldab, et inimene suudab isegi omaenda töös TI panust eristada ja mõnestada.

Saksamaa Bayreuthi ja Soome Aalto ülikoolide ühine uuring lükkab selle naiivse eelduse ümber. Selgub, et isegi nädal hiljem oli inimestel raske meeles pidada, kas sisu, mille kallal nad ise töötasid, oli loodud TI-ga või mitte.

Uurijad palusid ligi 200 osalejal kirjutada tekste ja genereerida ideid – kas üksi või koos tehisintellektiga. Hiljem paluti tuvastada sündinud materjali päritolu. Äratundmise täpsus langes märkimisväärselt just nendes töödes mis olid valminud koostöös TI-ga. Inimestest loojad ise ei suutnud usaldusväärselt öelda, kas see oli nende või masina panus.

Sarnaseid märke on leitud varemgi. TI abil loodud tekstide puhul on inimestel raske mäletada, mis oli töö sisu ja millise osa sellest kirjutasid nad ise. Puudulikud või valed mälestused ilmnevad ka TI abiga koostatud piltide ja videote puhul. Üllatavalt või ka mitte, on inimesed oma otsustes sageli liiga kindlad isegi siis, kui nad eksivad. Paistab, et probleem on meie kognitiivses võimekuses – aju ei suuda säärast uudset väljakutset lihtsalt hallata. Autorlust ei hägusta mõni tahtlik pettus, vaid kusagil mälus peituv asjade segane seis.

Kui inimesed ei suuda usaldusväärselt eristada, mida nad ise tegid ja milline oli TI panus, ei pruugi sildistamine probleeme lahendada. Sildikultuuris võib trikitava mäluga inimene muutuda TI loomingu salakaubavedajaks.

Teame et inimene aktsepteerib meelsamini loomingut, kui ta usub selle olevat teise inimese kätetöö. Kui inimene kasutab loomingus TI abi, aga hhiljem seda enam ei erista ja peab tulemust siiralt enda omaks, harjutab ta liigikaaslasi tahtmatult masinloominguga. See ei ole tahtlik pettus, vaid viljaka koostöö ja inimese mälu kõrvalsaadus.

Tehisintellekti loodud sisu normaliseerub mitte sellepärast, et seda avalikult deklareeritakse, vaid sellepärast, et kogeme seda inimlikuna. Küsides tulevikus: “Kes on selle autor?” ei pruugi me vastuseks saada nime, vaid ebaleva vaikuse.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates “Portaal”.