Eestis on kümme valda, mille elanike arv on alla 5000 inimese.
Kõige silmnähtavama pikaajalise languse on viimase 20 aasta jooksul teinud läbi Eesti ääreala- ja piirivallad. Näiteks Rõuge vald Võrumaal on kaotanud 2006. aastast üle 1900 elaniku ehk enam kui neljandiku oma rahvastikust, Setomaa vald üle 1000 elaniku ning Saarde vald ligi 1000 elanikku.
Väikevaldasid, kes elanike arvu oleks kasvatanud, on pigem vähe. Üheks näiteks on siin Nõo vald, mis on stabiilselt ja tugevalt kasvanud nii pikemas (aastatel 2006–2026 +21,9 protsenti) kui ka lühemas vaates. Seda tõusu veab tõenäoliselt Tartu linna lähedusest tulenev eeslinnastumise trend. Nõo vallas on ka väikevaldadest kõige suurem laste osakaal – 24,1 protsenti, mis näitab, et seal eelistavad elada noored pered.
Alla 5000 elankuga väikesaared Muhu, Vormsi ja Ruhnu näitavad 2006. aastaga võrreldes märgatavat registreeritud elanike kasvu. Sealjuures on Muhu saarel märgata elanikkonna kasvu suurenemist ka just viimastel aastatel (aastatel 2022–2026 +7,2 protsenti).
Kõige suurem kahaneja Rõuge vald on võtnud ette meetmeid elanike arvu suurendamiseks. Näiteks maksab vald 1. juulist sünnitoetust varasemast viis korda suuremas summas. Tuhandeeurosest toetusest 500 eurot makstakse sünni registreerimise järel ja teine 500 eurot lapse kaheaastaseks saamisel.
Viimane suurem ühinemislaine leidis aset 2017. aastal, kui toonasest 213 omavalitsusest jäi alles 79 omavalitsust. Toona valiti ühinemise miinimumkriteeriumiks – mõne erandiga – 5000 elaniku piir, kuid valitsuse soovituslik kriteerium oli 11 000 elanikku.
Viimane – ning ainuke peale 2017. aasta haldusreformi toimunud – ühinemine leidis aset 2025. aastal, kui Jõhvi ja Toila vallad Ida-Virumaal ühinesid üle 15 500 elanikuga Jõhvi vallaks.
Hardi Alliksaar, regionaal- ja põllumajandusministeeriumi kohalike omavalitsuste osakonna juhataja ütles ERR-ile, et ministeerium ja valitsus toetavad naaberomavalitsuste ühinemist omavalitsuste endi algatusel.
“Näiteks siis, kui omavalitsused ise näevad, et tegu on funktsionaalselt seotud piirkondadega – näiteks toimub piirideülene ränne kodu- ning töökohtade ja koolide vahel ning muude teenuste tarbimiseks,” lausus Alliksaar.
Alliksaar rääkis, et mitme hiljuti vastu võetud seadusega on valitsus liikunud selles suunas, et anda omavalitsustele rohkem otsustusõigust ja finantsautonoomiat kohaliku elu korraldamisel.
“Ka praegu on välja töötamisel eelnõu, mis vabastaks raha mitmest sihtotstarbelisest toetusest otse linnade ja valdade tulubaasi – nende muudatustega on plaanis arvestada juba 2027. aasta riigieelarve koostamisel,” lausus Alliksaar.
Alliksaar märkis, et lisaks haldusterritoriaalsele ümberkorraldamisele on järjest olulisemaks muutunud omavalitsuste koostöö teenustes.
“Oleme muudatused viinud sisse ka juulis jõustuvasse kohaliku omavalitsuse korralduse seadusesse, mis loob paindlikumad võimalused koostööks,” lisas ta.
Setomaal teevad muret negatiivne iive ja piiriäärne ärevus
Setomaa vallas on peamiseks elanikkonna kahanemise põhjuseks negatiivne iive.
“Kui meil siin Covidi algusaastatel oli nii, et oli aastas 25 sündi ja 60 surma, siis see mõjutabki kõige suuremalt elanikkonna kahanemist,” nentis Setomaa vallavanem Raul Kudre. See trend on praegu ainult veidi paranenud. “Meil siin on 15-20 sündi, aga ikka 40 ja isegi rohkem surma aastas”.
Olukorda raskendab Setomaa valla geograafiline asukoht, mis mõjutab nii potentsiaalseid uusi elanikke kui ka külalisi.
“Viimastel aastatel on ohuhirm või ohuhinnang inimestes tegelikult oluliselt kasvanud,” nentis Kudre. “Kui ma valin kaardilt, kuhu elama tulla, siis kas ma valin koha seal kusagil Läti piiri ääres või valin siin Vene piiri ääres?”. Sama mure on andnud valusa löögi ka turismile: “Eelmisel aastal kahanes turism 20 protsenti, selle aasta alguses veel sama juurde – see on selge mõjuga,” lausus Kudre.
Kudre sõnul pole vald siiski olulistest teenustest pidanud loobuma.
“Vaadake Setomaa valla põhitegevuse tulusid ja jagage need elanike arvuga – oleme Eestis üks elaniku kohta suurima omatuluga valdu. Korraldame ise üritusi, näiteks Seto Kuningriigi päev või Lüübnitsa laat,” loetles Kudre.
Kudre sõnul teeb vald kohaliku elu edendamiseks ja noorte hoidmiseks suuri pingutusi, pakkudes muuhulgas toetusmeedet “Noored Setomaale”.
“Tegelikult on kogu meie tegevus suunatud sellele, et suudaksime pakkuda kohapeal elu, noortele tegevusi ja kvaliteetset kooliharidust. Samuti pakume ettevõtetele infrastruktuuri ja toetame ettevõtlust, tehes valla kaudu investeeringuid. Et ei peaks tööl käimiseks kaugele sõitma ja välja rändama,” lausus vallavanem.
Muhu vald meelitab suvitajaid püsielanikeks
Vastupidiselt paljudele teistele Eesti maavaldadele on Muhu valla elanike arv viimasel viiel-kuuel aastal stabiilselt kasvanud.
“Meil on selline väike õnn olnud, et meie elanike arv on ikkagi kasvanud,” rõõmustas Muhu vallavanem Raido Liitmäe. “Kui kõige väiksem arv oli 1886 inimest, siis täna on meil kuskil 2142 inimest rahvastikuregistri järgi,” lausus Liitmäe.
Kasvu taga on paljuski suvekodude omanikud, kes on jäänud paikseks. “Siia on ikkagi tulnud kas tagasi või on tulnud ka päris uusi perekondi elama, kes on algul soetanud omale suvekodu, aga nüüd on nad ikkagi jäänud paikseks,” selgitas Liitmäe. “Nad ikkagi juba elavad siin, see pole ainult fiktiivne sissekirjutus”.
Vallavanema hinnangul toob inimesi saarele elama eelkõige turvaline keskkond ja mugavus. “Ega ilmaasjata ei ole Muhu inimesed kaks või kolm viimast korda, kui on olnud üle-eestiline statistikaameti küsitlus, hinnanud oma elukeskkonda kõige kõrgemalt üldse Eestis,” märkis ta, viidates, et vaatamata valla väiksusele on kõik hädavajalikud teenused kohapeal olemas.
Põhikoolis õpib üle saja õpilase. “Kui maakoolis on üle saja lapse, siis riigipoolse õpetajate rahastusega me täiesti saame hakkama. Kui õpilaste arv läheb alla saja, on olukord juba pisut problemaatiline,” lausus vallavanem.
Kõige rohkem hoiab Muhu valda rahaliselt vee peal üksikisiku tulumaks. “Siia sisse kirjutatud tööealise elanikkonna riigimaksud on meie kõige suurem tulubaas. Riigi toetust tuleb meile tasandusfondi kaudu. Muhu vallale tuleb sealt õpetajate raha, natuke teede raha ja nipet-näpet sotsiaaliraha,” kirjeldas Liitmäe tulusid.
Ühinemine naabritega ei ahvatle
Hoolimata riigi soovitustest alla 5000 elanikuga valdadel ühineda, on mõlemad omavalitsused sellele vastu.
Kudre sõnul loodi Setomaa vald spetsiaalselt unikaalse kultuuripiirkonna hoidmiseks.
“Kuidas saab naaber Räpina vald seto kultuuri hoida? Ma ei kujuta ette,” oli Kudre liitumisjuttude osas skeptiline. Ta tõi hoiatavaks näiteks kõrvalasuva Võru valla haldusotsused: “Me näeme ka siin enda kõrval, et Võru vallas Orava kool pannakse kinni. Hõredalt asustatud hajaasustuse kohti on suuremas vallas väga keeruline hoida. Praegu on meile tehtud erisus, et Setomaa valla sai moodustada, ja seda me igal juhul ka hoiame.”
Ka Muhu vallavanem Liitmäe on senise iseseisvusega rahul ning liitumisi ei poolda.
“Meil oli just vastupidine tendents. 2017. aastal, kui valdasid liideti, siis tegime kõik, et me ei saaks suure Saaremaa valla osaks,” meenutas Liitmäe. Väikese valla plussidena toob ta välja efektiivsuse ja vahetu suhtluse. “On mõnus hoomata oma suurust, inimesed hindavad seda, et suhtlus on vahetu. Ametnikud on paremini kättesaadavad ja täna me suudame teenuseid tagada”.
