MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti värsked küsitlustulemused näitavad, et Isamaa on kasvatanud oma edumaad lähima rivaali Keskerakonna ees. Reinsalu hinnangul on Isamaa end tõestanud ennekõike Eesti valijate ees, kes otsivad alternatiivi praegu valitsevatele erakondadele.
“Usun, et kõige olulisem on erakondadel keskenduda sisule, et kuidas me saavutame selles teatud tühjuspunktis olukorra, kus valimiste tulemusena tekiks usalduse taastamiseks loovenergia. Olen veendunud, et Isamaa on keerulistel aegadel usaldusväärne, rahulik jõud ja me töötame selle nimel, et olla valmis võtma vastutust riigi juhtimise eest 2027. aastal,” sõnas Reinsalu.
Reinsalu tõi ka välja, et praegu ei ole poliitikas suurimaks probleemiks see, et poliitikud kannatavad või poliitmänge mängivad, vaid hoopiski see, et ühiskond on lõhestunud ja usaldus kadunud.
“Räägime majandusest, inimeste toimetulekust, noorte perede ebakindlusest pere loomisel ja laiematest probleemidest. Poliitikute ülesanne on suuta neid ühiskonna vajadusi formuleerida ja saavutada veenvalt usaldus. Praegu on häda selles, et usaldus on katkenud kodanike ja tänase poliitilise juhtkonna vahel ning see usaldus tuleb püüda taastada. Isamaa veendumus ja ambitsioon on kehastada seda alternatiivi. Me suudame Eesti viia jälle tõusule, aga kuna see probleemipüstitus on nii keeruline, ei saa see olla ühegi erakonna eraldiseisev ülesanne. See eeldab väga tugevat kahekõnet loomeavalikkuse, teadlaste ja ettevõtjatega – sellega me praegu tegelemegi. Mul oli täna hommikul just väga tõsine kokkusaamine loomeliitudega ja teema, mida me arutasime, ei olnudki esimeses järjekorras majanduslikud küsimused, vaid see, kuidas me suudame ühiskonnas energia ja optimismi uuesti taastada. Minu sõnum on, et me saame ja suudame sellega toime tulla,” kinnitas Isamaa esimees.
Reinsalu hinnangul on Eesti parlamentaarses kultuuris toimunud negatiivsed taandarengud, mida pole nähtud inimpõlve jooksul.
“Olen ise ka oma erakonnakaaslastele öelnud, et me peame vältima ühiskonna minekut vastandumise spiraali, seda on võimalik katkestada. Kui Eesti inimesed usaldavad meid ja riigijuhtimise vastutus on valijate, Eesti meeste ja naiste tahtel Isamaal, oleme valmis pingutama. Püüame saavutada kahekõnet nii laiemalt ühiskonnaga kui ka parlamendis nende jõududega, kes on opositsioonis,” ütles Reinsalu.
Usalduskriis ei seisne Reinsalu sõnul poliitikute omavahelistes konfliktides, vaid ennekõike peitub probleem selles, et heausksed Eesti inimesed ei tunne, et riigi juhtimisel langetatakse otsuseid, mis nende ootustele vastaksid.
“Seal on kahekõne tegelikkuses katkenud. Alar Karis sõnastas pärast 2023. aasta valimisi väga õigesti, et demokraatia ei lõpe valimistega. Tänane poliitiline juhtkond valis kahjuks tee, kus see lõppeski valimistega – nad opereerivad praegu tajumata ühiskonna negatiivset tagasisidet. Meie ühine ülesandepüstitus peabki olema, kuidas me selle tagasiside keskkonna suudame uuesti käivitada ja valimised loovad selleks võimaluse. Näen siin juba negatiivseid märke, kuulates peaministri retoorikat – ta sõnastab seda otsekui hirmutamise ja vastandamise loogikas. Ütlesin talle täna avameelses dialoogis, et on vale tee pakkuda tuleviku asemel inimestele hirmutamist. Minu sõnum on vastupidine. Mina ütlen inimestele, et ärge kartke,” lausus Isamaa esimees.
Reformierakonnas on aga saatejuhi Andres Kuuse sõnul inimesi, kes süüdistavad nimelt Isamaad ühiskonna hirmutamises.
“Te kirjutate pidevalt peaministrile, öeldes, kuidas ta kõike valesti teeb. See on üks lõputu kriitika – ükskõik, mida nad teevad, saavad nad teie käest piki päid,” ütles Kuusk.
Reinsalu sõnul on temal aga kaks põhimõttelist reeglit. Esiteks väldib ta isiklikuks minemist, kuna see on tema hinnangul lame käitumisstiil. Teiseks väldib ta loogikat, kus püüab vastandada ühiskonda üksteisega.
“Saksamaa põhiseaduses on kirjas väga huvitav formuleering: liidukantsler annab vande, et ta peab olema õiglane kogu Saksa ühiskonnale. Kui ma vaatan meie peaministri käitumist, siis tundub mulle, et see on kuidagi katkenud. See on unikaalne olukord, kus valitsusjuht ei suuda vähemalt välja mängida seda, et ta on kogu rahva ja kogu ühiskonna peaminister – loomulikult koos oma vaadete, sümpaatiate ja agendaga. Teine põhimõtteline küsimus on julgeolekuteemad, mida arutasime ka sellel nädalal. Kui julgeolekupoliitika aluseid arutati, ütlesin ma ühemõtteliselt, et toetan valitsuse väljapakutud mudelit. Julgeolek Eestis peab olema jagamatu ja need põhiprintsiibid julgeoleku tagamiseks peavad olema valitsusteülesed,” selgitas Reinsalu.
Reinsalu ei välista tulevikus koostööd Reformierakonnaga, kuid tõdeb, et see saaks olema väga keeruline.
“Tuleb objektiivselt tunnistada, et Reformierakonna poliitika on läbi kukkunud ja ummikusse jooksnud. Nende langetatud valikute ohvrid ei ole nad ise, vaid inimesed, nende tulevikuvaade, majanduse tulevikuvaade ja ka see kaotatud aasta poliitilise juhtimise mõttes. Aasta tagasi ütlesin, et Eestil oleks mõistlikum teha ennetähtaegsed valimised, kuid parteipoliitilistes huvides ei oldud selleks valmis või ei juletud seda teiste poliitiliste jõudude poolt ellu viia. Minu jaoks on väga oluline põhimõte, et ka võimalikus järgmises valitsuses välditaks sisemist dünaamilist vastasseisu. Reformierakonna puhul ma ei taju ilminguid, et nad oleksid põhimõtteliselt valmis oma poliitikat muutma, nii et ma suhtun sellesse üsnagi skeptiliselt,” lausus Isamaa esimees.
Nädalavahetusel toimus Reformierakonna üldkogu, kus Michal tõi päevakorda poliitilise kujundi, mida nimetas konservatiivseks kaheksajalaks. Reinsalul on aga Michalist kahju, kuna tema hinnangul kasutab peaminister oma viimast õlekõrt – hirmutamist.
“Ta kujutab selle kaheksajala sümboliga ette, et Reformierakond on kuskil väljaspool Eesti ühiskonda ja kõik need erinevad arvajad, kriitikud, konjunktuuriuurijad ja konkureerivad parteid on nende vastu. Mulle tundus see veidike nii, et Eesti rahvas on juba tükk aega tagasi tegelikkuses väljendanud seisukohta, et ta ei usalda Reformierakonna juhitavat poliitikat. Nüüd on peaminister Michal asunud selle “Eesti kaheksajala” ja nende poliitika suhtes kriitiliste nägemuste tõttu seisukohale, et Reformierakond ei usalda enam Eesti rahvast. Ta asetab erakonna Eesti rahvast väljapoole, aga rahvast nad ju välja vahetada ei saa. Küll aga saab rahvas 2027. aasta kevadel välja vahetada Reformierakonna,” selgitas Reinsalu.
Kuigi Reformierakond “hirmutab” Eesti valijat Isamaa, Keskerakonna ja EKRE valitsusega, ei näe Reinsalu praegu, et EKRE oleks valitsemisküps.
“Praegune olukord tingib ausa ja objektiivse diagnoosi panemise erinevatele poliitilistele jõududele – nende võimele ja suutlikkusele, aga ka suutmatusele. Olen varem ausalt välja öelnud, et praeguses olukorras on EKRE probleemiks valitsemisküpsus, mida oleme näinud ka mitmel juhul varem,” ütles Reinsalu.
Ühtlasi ei välista Reinsalu ka koostööd Parempoolsetega, vaid kavatseb valitsusesse saades kaaluda, milline liit viib Eesti taas tõusule.
“Isamaa on olnud nagu õpetaja Laur, kes vaatab, kuidas ta on saatnud oma poegi ja tütreid erinevatesse kohtadesse. Isamaa langetab missioonipõhiseid valikuid nii valitsuse võimalikes koostöövõimalustes kui ka lähtudes meie arusaamast, mis on praeguses kriitilises olukorras need olulisemad raskuspunktid, et Eesti uuesti tõusule viia,” ütles Isamaa esimees.
